Andreapol'
| Andreapol' | |||
|---|---|---|---|
| | |||
|
|||
| 56°39′00″ с. ш. 32°16′00″ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv | 1907 | ||
| Pind |
|
||
| Высота | 220 | ||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 48267 | ||
| Počtan indeksad | 172800 | ||
|
|
|||
| Официальный сайт | |||
Andreapol' (ven.: Андреа́поль) om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivlaskmas. Se om Andreapolin ümbrikon (edel 2019. vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii
Eziauguine Dubn-külä (ven.: Дубна, jogen oiktal randal) mainitase Litvanman metrikas vl 1489. 18. voz'sadal Andrei Kušelöv-leitnantjenaral pidi usadibad pöudoidenke jogen hural randal, avaiži sijaližiden mineralveziden kurortad. Vl 1906 saudihe raudted, i Andrejapol'-žilo raudtestancijanno sauvoškanzihe, möhemba nimitihe nügüdläižikš.
Vl 1928 ühtištadihe Andreapolid Dubn-külänke, panihe Leningradan agjan Leninan rajonan keskuseks. Vozil 1935−1944 oli i vspäi 1957 om Tverin agjan palaks. Toižen mail'man sodan aigan oli pandud mantazole, i vozil 1944−1957 mülüi Velikije Lukin agjaha. Vspäi 1965 om Andreapolin rajonan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1967.
Andreapolin tegimišton sarakod oma porcellanan tegim[3] (elektroizolätorad), valamižtegim (ezitegesed i kanalizacijan saubad, eli bankrotnendas läbi vl 2022), mecanümbriradajad edheotandad.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Päivlaskmaižen Dvinan 20 kilometras joginiškaspäi, seižub Valdai-ülüden suvipäivlaskmaižil pautkil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 224 km päivnouzmha orhal vai 279 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nelidovo suvipäivnouzmha (56 km orhal), Päivlaskmpol'ne Dvin suvhe (45 km orhal) i Toropec suvipäivlaskmha (42 km orhal).
Andreapol' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 286 ristitud, kaks' koumandest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 500 eläjid vl 1996. Kaik 7 259 eläjad oli lidnas vl 2017.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[4] oma saudud lidnas: kaks' jumalanpertid i časoun'.
Päivlaskmpol'žen Dvinan tehnologine kolledž, sen Andreapolin filial[5] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport
Ühtennimine Andreapol' -stancii radab «Bologoje — Velikije Luki»-raudtekeskustal.
Tactud Venäman sodaaviabaz sijadase koumes kilometras päivnouzmha lidnaspäi, vhesai 2009 se oli Moskvan regionan il'mkaičendvägiden ühteks sijadusišpäi.
Galerei
- Андреаполь, обелиск воинам-землякам 2018-06-11.jpg
Muštnik pölištunuzile Suren sodan aigan sijaližile sodamehile
Homaičendad
- ↑ OKTMO. 179/2016.
- ↑ https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/tab-5_VPN-2020.xlsx
- ↑ Andreapolin porcellanantegimen sait (farforzavod.ru). (ven.)
- ↑ Andreapolin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Päivlaskmpol'žen Dvinan tehnologine kolledž, Andreapolin filialan sait (zdtkcoll-andr.ucoz.net). (ven.)
Irdkosketused
| Tverin agjan lidnad | ||
| Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok | ||