Nelidovo

Рувики-späi
Nelidovo
Дворец культуры шахтеров.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
56°13′00″ с. ш. 32°47′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1900
Высота 200
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 18 603 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 48266
Počtan indeksad 172520

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Nelidovo (ven.: Нели́дово) om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipäivlaskmas. Se om Nelidovon lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud Nelidovo-raudtestancijha vl 1901. Se om nimitadud amuižen bajarišton rodun mödhe, kudamban Sergei Nelidov-ezitai andoi umad maksuta sauvomha raudted. Nelidovo-radnikžilo sai lidnan statusad vl 1949.

Nelidovon ižandusen päsarakod oma mašinoidensauvomine (pressuindmašiništ[3], metizad, somustoittud tegesed) i mecan ümbriradmine, mugažo plastmasstegim da omblendfabrik ratas lidnas. Vozil 1934−1996 buran hilen samine tegihe lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Mežanjogen randal (ven.: Межа́ vai Мёжа 259 km pitte, Päivlaskmaižen Dvinan hura ližajogi), Valdai-ülüden suves, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 230 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Ržev 105 km päivnouzmha raudtedme vai «Baltii»-avtotedme i Velikije Luki 150 km päivlaskmha raudtedme vai avtol. Lähembaižed lidnad oma Belii 50 km suvhe i Päivlaskmpol'ne Dvin 50 km päivlaskmha.

Nelidovo oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks, sen pind oli 19,35 km². Ühtennimine raudtestancii sijadase «Moskv — Rig»-keskustal. «Baltii»-trass (M9-avtote) mäneb vides kilometras pohjoižhe lidnaspäi.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 896 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 044 eläjad vl 1989. Kaik 19 400 eläjad oli lidnas vl 2017.

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,1 %, čiganalaižed — 2,5 %, toižed rahvahad — 2,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[4] oma saudud lidnas: koume jumalanpertid, kodijumalanpert', kaks' časounäd.

Nelidovon kolledž[5] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Lidnan jäl'gmäine pämez' oli Zinaida Bombina vn 2013 sügüz'kuspäi.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok