Miškol'c

Рувики-späi
Miškol'c
mad'j.: Miskolc
Megyeszékhely - Borsod-Abaúj-Zemplén megye - Miskolc.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
48°06′00″ с. ш. 20°47′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Pál Veres[d][1]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1365
Pind
  • 23 667 (1 vilukud 2018)[3]
Высота 131 ± 1
Aigvö UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 150 695 чел. (1 vilukud 2021)[4]
Lugud
Kod ISO 3166-2 HU-MI
Telefonan kod 46
Počtan indeksad 3500–3549

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Miškol'c (ven.: Мишкольц, mad'j.: Miskolc [ˈmiʃkolt͡s], slovak.: Miškovec) om Mad'jaranman nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Boršod-Abaui-Zemplen-agjan administrativine keskuz.

Istorii

Vl 1364 nügüdläine eländpunkt sai lidnan oiktusid. Vl 1544 lidn oli polttüd turkalaižil.

1990-nziden voziden augotišespäi Miškol'c oli elänu läbi hätkeližes ižandusen krizisas, sikš miše sauptihe metallurgijan i jügedan mašiništonsauvomižen edheotandoid. Sid' pen' biznes šingotaškanzi, jättud tegimed oma rekonstruiruidud.

Geografijan andmused

Lidn seižub Šajo-jogen da sen penen Sinv-ližajogen randoil (mad'j.: Szinva, Dunain bassein), Bükk-mägišton alusenno, 130 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 175 km suvipäivlaskmha avtotedme, kiruhjonused ajadas sihesai 100 minutas.

Eläjad

Vl 2011 eläjiden lugu oli 167 754 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 207 303 eläjad vl 1980.

Transport

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lähine privatine ühtennimine lendimport (MCQ, koume kilometrad pohjoižhe lidnaspäi) om lendahtamižsarganke mahusespäi, kävutase nügüd' vaiše sportturizman täht.

Sebruzlidnad

Miškol'c om sebruzkosketusiš 11 lidnanke mail'mas[5][6]:

Homaičendad

Irdkosketused



Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn)
tazostadud agjaha lidn — Budapešt