Seged
| Seged | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| mad'j.: Szeged | |||||
 | |||||
|
|||||
| 46°15′00″ с. ш. 20°10′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Глава | Q848456?[1] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 75 | ||||
| Aigvö | UTC+1[d], летом UTC+2:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Kod ISO 3166-2 | HU-SD | ||||
| Telefonan kod | 62 | ||||
| Počtan indeksad | 6720 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
| Fail:CsongradCounty.png | |||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
.svg){kind=small}
Seged (mad'j.: Szeged ['sɛɡɛd], saks.: Szegedin, rom.: Seghedin, serb.: Сегедин / Segedin) om lidn Mad'jaranman suves, Čongrad-Čanad-agjan pälidn. Se om valdkundan koumanz' surtte eländpunkt.
Istorii
Mad'jarankel'ne eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Bela III-kunigahan dokumentas vl 1183 nügüdläiženke nimenke. Seged oli muretud täuzin mongoliž-totarižil sodavägil 13. voz'sadas, no oli saudud udes. Se sai lidnan oiktusid vl 1498. Vl 1879 katastrofine sur'vezi pani mantazole kaiked lidnad Tis-jogen tagut, siš aigaspäi se om udessündutadud möst.
Seged šingotase sömtegimišton keskuseks ezikät, om tetab «paprik»-perčiden kazvatusel i «salämi»-kolbasan tehmižel. Järed lämuzelektrostancii i hulad purtked ratas lidnas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase tazangištol, valdkundan röunanno Serbijanke 10 kilometras suvhe da Romanijanke 20 km suvipäivnouzmha. Se seižub 75 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Tis-jogen (mad'j.: Tisza) molembil randoil. Matkad Budapešthasai om 160 km lodeheze. Lähembaižed järedad lidnad oma Kečkemet 86 km lodeheze da Subotic (Serbii) 40 km suvipäivlaskmha.
Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 495 mm vodes, enamba kezal (179 mm). Om äi päipaštokahil päivil, 2025 časud vodes.
Eläjad
Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 168 048 ristitud, heišpäi mad'jaralaižed 93,5%. Kaikiš suremb ristitišt oli 169 930 eläjad vl 1990. Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan polenpidajad (36,4% vl 2011) da ateistad (23,4%), uskondan ozutandata — 31,4%.
Professionaližen opendusen znamasine aluzkund om Segedan universitet[3], ühtištuihe senke severz'-se toižid opendusen aluzkundoid vl 2000.
Nügüdläine lidnan pämez' om Laslo Botka, hän om valitud möst vozil 2006, 2010 da 2014.
Transport
«Budapešt — Belgrad»-avtote läbitab lidnad. Päraudtestancii om olmas. Avtobusad, tramvaid da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas.
Lendimport radab peniden privatižiden lendimiden täht.
Sebruzlidnad
Seged om kožundkosketusiš 17 lidnanke:
Tirgu Mureš, 
Homaičendad
- ↑ Szeged települési választás eredményei — [[:d:Q1226173|]], 2010.
- ↑ Magyarország közigazgatási helynévkönyve, 2021. január 1., Gazetteer of Hungary, 1st January 2021 (венг.) — KSH, 2021.
- ↑ Segedan universitetan sait (u-szeged.hu). (mad'j.) (angl.)
Irdkosketused
- Lidnan tobmuden sait (szeged.hu). (mad'j.)
| Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused | ||
| Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn) | ||
| tazostadud agjaha lidn — Budapešt | ||