D'jor

D'jor
mad'j.: Győr
Fail:Gyor town hall.jpg
Флаг Герб
47°41′03″ с. ш. 17°38′04″ в. д.
Valdkund	Mad'jaranma
Глава	Csaba András Dézsi[d]
Istorii da geografii
Pind	174,62
Высота	108 ± 1
Aigvö	UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲132 735 чел. (1 vilukud 2021)
Lugud
Kod ISO 3166-2	HU-GY
Telefonan kod	96
Počtan indeksad	9000–9030
-
Официальный сайт(mad'j.)
lugeda • diskussii • redaktiruida

D'jor (vai D'jör, serb.: Ђер / Đer) om lidn Mad'jaranman lodehes. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, D'jor-Mošon-Šopron-agjan administrativine keskuz.

Istorii

Kel'tan eländpunkt oli olmas 5. voz'sadal EME. Riman aigan se oli varmitadud Arrabon-lidn (latin.: Ara Bona «jumalan altar'» i Arrabona), nimituz om kaičenus joges i saksan keles. Lidnuz oli udessaudud mad'jaralaižil, lidn nimitase nügüdläižikš 11. voz'sadaspäi. Oli okkupiruidud Osmanan imperijan sodavägil vll 1594−1598. Muretihe istorišt keskust vaiše paloin Toižen mail'man sodan aigan, i se om udessündutadud täuzin.

D'jor šingotase transportižen mašinansauvomižen «Rába»-holdingal (vagonad i jonused, jüguavtod, avtopalad), «Audi»-avtoiden tegimel, sauvond-, himižel i sömtegimištol.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan lodehes, Rab-jogen randal (mad'j.: Rába, Dunain oiged ližajogi), 108 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 130 km päivnouzmha Ven — Budapešt-avtotedme i raudtedme.

Eläjad

Vl 2012 eläjiden lugu oli 131 564 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 129..130 tuhad vspäi 1990 i om nügüd'.

Sebruzlidnad

• Romanii Brašov, Romanii (vspäi 1993)
• Venäma Bränskan agj, Venäma (2004)
• Saksanma Türingii, Saksanma (1971)
• Saksanma Ingol'štadt, Bavarii, Saksanma (2008)
• Francii Kol'mar, Francii (1993)
• Suomenma Suomenma (1978)
• Izrail' Nacerat-Illit, Izrail' (1993)
• Pol'šanma Poznan', Pol'šanma (2008)
• Saksanma Zindel'fingen, Baden-Vürtemberg, Saksanma (1989)
• Kitai Hubei, Kitai (1995)

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (gyor.hu). (mad'j.) (angl.) (saks.) (slovak.) (ven.)