Sekešfehervar
| Sekešfehervar | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| mad'j.: Székesfehérvár | |||||
| Fail:Székesfehérvár montage 2.png | |||||
|
|||||
| 47°12′00″ с. ш. 18°25′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Глава | Q871789? | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 118 ± 1 | ||||
| Aigvö | UTC+1[d], летом UTC+2:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Kod ISO 3166-2 | HU-SF | ||||
| Telefonan kod | 22 | ||||
| Počtan indeksad | 8000–8019 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
.svg){kind=small}
Sekešfehervar (mad'j.: Székesfehérvár ['se:kɛʃfɛ'he:rva:r] «valdištmen vauged lidn», slovak.: Stoličný Belehrad, saks.: Stuhlweißenburg, latin.: Alba Regia) om lidn Mad'jaranman päivlaskmas. Se om Fejer-agjan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 972. Se sai lidnan oiktusid 11. voz'sadal. Vll 1038−1526 37 Mad'jaranman kunigahad vencastihe täs. Vn 1242 mongoliž-tatarine vägitungend ümbärzi lidnad, Sekešfehervar oli sur'vedes sil aigal. Vozil 1543−1688 lidn oli alištunu Osmanan imperijan sodavägile.
Toižen mail'man sodan aigan pol'lidnad oli muretud, om udessündutadud. Sekešfehervar šingotase äiprofil'žen tegimišton i turizman keskuseks.
Geografijan andmused
Lidn sijadase 118 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 65 km suvipäivlaskmha Budapeštaspäi, pol'tel pälidnan i Balaton-järven keskes.
Eläjad
Vn 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 100 570 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 108 958 ristitud vl 1990.
Rahvahad (vl 2001): mad'jaralaižed — 95,7%, saksalaižed — 0,8%, čiganalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 0,6%, rahvahuden ozutandata — 2,4%.
Sebruzlidnad
|
Alba Julii, 
Čento, 
Čorli, 
Švebiš Gmünd, Baden-Vürtemberg, Saksanma (1991)
Zadar, - Lidnad-partnörad
Irdkosketused
- Lidnan tobmuden oficialine portal (szekesfehervar.hu). (mad'j.) (angl.) (saks.)
| Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused | ||
| Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn) | ||
| tazostadud agjaha lidn — Budapešt | ||