Blagojevgrad
| Blagojevgrad | |||
|---|---|---|---|
| | |||
|
|||
| 42°00′43″ с. ш. 23°05′23″ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Pind |
|
||
| Высота | 360 | ||
| Aigvö | UTC+2:00[d], летом UTC+3[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 073 | ||
| Počtan indeksad | 2700 | ||
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | Е | ||
|
|
|||
| Официальный сайт | |||
Blagojevgrad (bolg.: Благоевград) om lidn Bolgarijan suvipäivlaskmas. Se om Blagojevgradan agjan administrativine keskuz.
Istorii
Frakijalaižed elänzoittiba tahondad mineralveden purtkidenke. Amuižed grekalaižed nimitihe lidnad Skaptopar (bolg.: Скаптопара). Osmanan imperijan aigan lidn oli tetab Gorna Džumai-nimitusenke (Горна Джумая). Nimitihe nügüdläižikš vl 1950 Bolgarijan kompartijan Dimitr Blagoev-alusenpanijan da lideran kanzannimen mödhe.
Blagojevgrad šingotase tabakfabrikal i oludtegimel.
Geografijan andmused
Lidn sijadase agjan pohjoižröunanno, mägitahondas, 410 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Levitase Strum-jogen alangištos (bolg.: Струма), sen hura Bistric-ližajogi (Бистрица 41 km pitte) läbitab lidnad. Matkad Sofii-pälidnhasai om 100 km pohjoižhe.
Eläjad
Vn 2011 Bolgarijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 70 881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 71 476 eläjad vl 1992.
Rahvahad (2011): bolgarijalaižed — 95,6 %, čiganalaižed — 2,7 %, toižed rahvahad — 1,3 %, rahvahuden ozutandata — 0,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Suvipäivlaskmaine universitet Neofit Ril'skijan nimed, Amerikaine universitet Bolgarijas (vspäi 1991), tehnine i turistine kolledžad.