Veinan'

Рувики-späi
Veinan'
WeiNan.JPG
34°29′59″ с. ш. 109°28′06″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1. sulakud 1995
Pind
  • 13 030,56
Aigvö UTC+8:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 4 688 744 чел. (2020)[1]
Lugud
Telefonan kod 913
Počtan indeksad 714000
Avtomašinoiden nomeroiden kod 陕E

Официальный сайт
Veinan' на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Lidnümbrikon administrativine jagand,
kaks' lidnrajonad oma suvipäivlaskmas

Veinan' (kit.: 渭南, pin'jin': Wèinán «Vei-jogespäi suvipolehe») om Kitain lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas. Mülüb Šen'si-agjaha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 668 EME. Vn 1556 vilukus manrehkaiduz 7,9..8 magnitudanke tegihe, ristitišton koume videndest pölištui, lidn oli muretud läz kogonaz i sen reljef vajehtui. Ezmäine raudtestancii radab vspäi 1934. Vspäi 1995 istorine lidn nimitase Linvei-rajonaks (临渭区).

Vl 2011 lidnümbrikon kogosüdäiprodukt oli CNY 1119 mlrd (US$177,6 mlrd).

Geografijan andmused

Nügüd'aigan lidnan tobj pala sijadase Vei-jogen pohjoižel randal (Huanhen oiged ližajogi). Matkad agjan Sian'-pälidnan keskushesai om 60 km päivlaskmha, röunatab sen lidnümbrikonke. Huanhe om lidnümbrikon päivnouzmaižeks röunaks.

Lidnümbrik kogoneb 11 ühtnikaspäi: 2 lidnrajonad (Linvei i Huačžou), 2 lidnmakundad, 8 külämakundad. Kaik om 141 eländpunktad (lidnad i küläd) vai 215 volostid Veinanin lidnümbrikos.

Eläjad da transport

Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 5 286 077 ristitud, se lugu poleni 108 729 eläjaks vodhe 2000 rindataden.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Veinan' om mülütadud kiruhraudten sistemha. Lähembaine lendimport sijadase Sian'-lidnas, sijaline lendimport om sauvomas Huačžou-rajonas, se linneb turizman täht tobjimalaz.

Irdkosketused

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.