Darmštadt

Darmštadt
Darmštadt
	saks.: Darmstadt
	Fail:Residenzschloss Darmstadt 539-Gdh.JPG
Флаг	Герб
	49°52′00″ с. ш. 8°39′00″ в. д.GЯO
Valdkund	Saksanma;
Глава	Jochen Partsch[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1330
Pind	122,07 (31 tal'vkud 2017);
Высота	144
Aigvö	UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Eläjad
Eläjad	▲159 631 чел. (31 tal'vkud 2021);
Lugud
Telefonan kod	06151, 06150 da 06159
Počtan indeksad	64283–64297
Avtomašinoiden nomeroiden kod	DA
	Официальный сайт(saks.)
	Fail:Hesse DA(city).svg
	Fail:Darmstadt OSM 01.png
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Fail:Map DARMSTADT Stadtteile.svg

Lidnan rajonad (2010).

Darmštadt (saks.: Darmstadt [ˈdaʁmʃtat]) om Saksanman lidn Gessen-federacijanman suves.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 11. voz'sadal Darmundestat-nimenke. Se sai lidnan statusad vl 1330. Vspäi 1806 Gessenan gercogiden rezidencii sijazihe lidnas.

Toižen mail'man sodan jäl'ghe lidn putui amerikaižhe okkupacižhe zonha. AÜV:oiden armijan üks' (66nz') tedištelendjouk om tähäsai lidnan ümbrištos, sodabazad oma konservacijas, ei ole Saksanman ohjandusen al.

Biotehnologižed da farmaceftižed tegimed (Merck-kompanijan päfater), painmižsarakon edheotandad oma lidnan ižandusen päsarakoikš.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Reinan oiktal randpolel, Üläreinan tazangištos, 144 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Reinan randhasai om 15 km suvipäivlaskmha. Frankfurt Mainal sijadase 30 km pohjoižhe lidnaspäi, Visbaden- i Mainc-lidnad oma 30 kilometras lodeheze.

Darmštadt jagase ühesaks nimitadud lidnrajonaks (saks.: Stadtteil).

Eläjad

Vl 1970 eläjiden lugu oli 141 224 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 431 tuh. eläjid om ezilidnoidenke (2016).

Vspäi 1997 om olmas tedolidnan statusanke (saks.: Wissenschaftsstadt). Nened järedad aluzkundad oma olmas lidnas: Tehnine universitet (33,5 tuh. üläopenikoid vl 2004) i sättutoitud tedoiden universitet, saksan kelen akademii, džazan da rahvahidenkeskeižen muzikan institutad, jüžmakioniden tedoiduzkeskuz, Evropan kosmižiden lendandoiden ohjanduzkeskuz.

Edeline lidnan pämez' om Johen Parč (kezaku 2011 — kezaku 2023, Jochen Partsch).