Frankfurt Mainal

Frankfurt Mainal
saks.: Frankfurt am Main
Флаг Герб[d]
50°06′38″ с. ш. 8°40′56″ в. д.
Valdkund	Saksanma
Глава	Peter Feldmann[d]
Istorii da geografii
Pind	248,31 (31 tal'vkud 2018)
Высота	112 ± 1
Aigvö	UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Eläjad
Eläjad	▲764 474 чел. (30 kezakud 2022)
Lugud
Telefonan kod	6109, 6101 da 69
Počtan indeksad	60308–60599 da 65929–65936
Avtomašinoiden nomeroiden kod	F
Официальный сайт(saks.)
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Lidnan 16 administrativišt ümbrikod i lidnrajoniden röunad (2005)

Frankfurt Mainal (saks.: Frankfurt am Main [ˈfʁaŋkfʊɐt am ˈmaɪn]) vai muite Frankfurt «frankoiden ehtatuz») om järed lidn Saksanman päivlaskmas, Gessen-federacijanman suves. Se om videnz' surtte lidn valdkundas da kaikiš suremb lidn Gessenas.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 794, arni necil aigal Sur' Karl kucui Frankfurtan keragad edel Pühän Rimalaižen imperijan sädandad. Toižen mail'man sodan jäl'ghe lidn oli amerikaižiden sodavägiden evropižeks keskuseks.

Geografijan andmused

Lidn seižub Main-jogen randoil, 112 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om olmas Rein — Main regionan keskusen, se om kahtenz' surtte valdkundas eläjiden lugun mödhe (5,5 mln ristituid vl 2014).

Klimat om ven pehmed. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Ekstremumad oma −23,8 C° i +38,7 C°. Paneb sadegid 629 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi (41..65 mm kus), lumikate oleleb seičeme päiväd vilukus.

Eläjad

Vl 2010 eläjiden lugu oli 679 664 ristitud, i 2 295 000 ristituid elihe kaikes lidnaglomeracijas.

Edeline lidnan pämez' om Peter Fel'dmann (Peter Feldmann, heinku 2012 — kül'mku 2022).

Ižanduz

Amussai lidn om bankoiden keskuz. Evropan keskuzbank, Saksanman federaline bank da Frankfurtan fondbirž sijadasoiš lidnas. Saksanman viden järedan bankan päfaterad oma lidnas (Deutsche Bank, Commerzbank, DZ Bank da tž.).

Frankfurtan jarmank mainitase vspäi 1150. Nügüd' lidn om äiluguižiden ozutelendoiden da festivaliden sija. Ozutelendad: avtod (IAA), kirjad (Frankfurter Buchmesse), kulutajiden tavarad (Ambiente), muzik (Musikmesse), himii da farmacii (Achema), bumag (Paperworld), Raštvad (Christmasworld), čomuz (Beautyworld), elonmahtuz (Tendence Lifestyle), pidatuz (Light and Building). Festivaliden objektad: Muzejiden randird (Museumsuferfest), keramik (Dippemess), mecan päiväd (Wäldchestag), üläkorktad pertid (Wolkenkratzer Festival).

Transport

Lidn da sen ümbrišt oma Evropan järedaks transporttesol'meks. Kaik 600 tuh. radsijid om lidnas, ka äjad radnikad ajeltas radho ezilidnoišpäi, i Frankfurtan ristitišt päiväl om läz üht millionad. Koume päraudtestancijad om olmas. Om järedoid erižtazoristteid avtoteil, sikš miše järed jügulendimport om lidnas.

Avtobusad, tramvaid, lidnelektrojonused, taksid da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik transportan toižendad mülüdas aglomeracijan kundaližhe Rhein-Main-Verkehrsverbund-transportsistemha (RMV). Vspäi 1968 metro radab lidnas da ezilidnoiš (saks. U-Bahn, vspäi 2010 om 9 jonod, 65 km raudteid, 86 stancijad, sidä kesken 27 manalaižed), sen ližaks lidnelektrojonused (saks. S-Bahn) ühtenzoittas Frankfurtad ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (FRA) sijadase 12 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, sil om 4. sija Evropas matknikoiden mödhe (64,5 mln passažiroid vl 2017) da 1. sija jüguiden mödhe. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, mugažo Saksanmadme.

Homaičendad

Irdkosketused

• Frankfurtan Mainal tobmuden sait (frankfurt.de). (saks.)  (angl.)