Kaiseri
| Kaiseri | |
| turk.: Kayseri | |
 | |
| Valdkund | |
|---|---|
| Istorii da geografii | |
| Высота |
1050 ± 1 |
| Aigvö | |
| Ekonomik | |
| Eläjad | |
| Lugud | |
| Telefonan kod |
352 |
| Počtan indeksad |
38x |
| - | |
|
| |
|
Официальный сайт(turk.) | |
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |
Kaiseri (Kaiserin agjan administrativine keskuz.
Istorii
Edel meiden erad lidn oli Tiberii-imperator udesnimiti lidnad Kesarijaks (Cezarejaks). Lidn oli rimalaižiden rahuziden tehmižen sijaks Azijas. Möhemba hristanuskondan levitandan keskuz.
Kaiseri šingotase joudjal ekonomižel zonal vspäi 1998 (tehmižed, inžiniring da biznesprocessan toižed kompanijad), penil i keskmäižil surtte edheotandoil. Lidn putui vn 2004 Ginnessan Rekordkirjha, avaitihe 139 fabrikad ühtel päiväl.
Geografijan andmused
Lidn sijadase sambnuden Erdžijes-vulkanan (turk.: Erciyes Dağı, 3917 m ü.m.t.) pohjoiženno pautkenno, 1054 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ven kontinentaline vai pol'kuiv. Voden keskmäine lämuz om +11 C°, heinkun-elokun +22..+23 C°, tal'vkun-uhokun −1..+1 C°. Ekstremumad oma −32 C° i +40 C°. Paneb sadegid 408 mm vodes, vähemba heinkus-sügüz'kus (10..14 mm kus). Voib panda lunt kül'mkuspäi sulakuhusai, hala oleskeli päiči heinkus-elokus.
Kaiseri otab agjan viž rajonad 16:späi: Kocasinan i Melikgazi (pertišton päpala), Hacilar, Incesu, Talas.
Eläjad
Vn 2011 Turkanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 977 240 ristitud, agjan nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Sebruzlidnad
Pohjoine Rein da Vestfalii, Saksanma (2009)
Mad'jaranma (2013)
Irdkosketused
 |
Kaiseri Vikiaitas |