Kaiseri

Рувики-späi
Kaiseri
turk.: Kayseri
City of Kayseri.png
38°43′21″ с. ш. 35°29′15″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Высота 1050 ± 1
Aigvö UTC+3[d] da TRS[d]
Lugud
Telefonan kod 352
Počtan indeksad 38x

Официальный сайт(turk.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kaiseri (turk.: Kayseri [ˈkajseɾi]) om lidn Turkanman keskuzpalas. Se om Kaiserin agjan administrativine keskuz.

Istorii

Edel meiden erad lidn oli Kappadokijan cariden rezidencijaks, sen nimituz oli Mazak. Kätihe Kappadokijad Rimalaižen imperijan provincijaks 8. vodel meiden erad, i Tiberii-imperator udesnimiti lidnad Kesarijaks (Cezarejaks). Lidn oli rimalaižiden rahuziden tehmižen sijaks Azijas. Möhemba hristanuskondan levitandan keskuz.

Kaiseri šingotase joudjal ekonomižel zonal vspäi 1998 (tehmižed, inžiniring da biznesprocessan toižed kompanijad), penil i keskmäižil surtte edheotandoil. Lidn putui vn 2004 Ginnessan Rekordkirjha, avaitihe 139 fabrikad ühtel päiväl.

Geografijan andmused

Lidn sijadase sambnuden Erdžijes-vulkanan (turk.: Erciyes Dağı, 3917 m ü.m.t.) pohjoiženno pautkenno, 1054 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven kontinentaline vai pol'kuiv. Voden keskmäine lämuz om +11 C°, heinkun-elokun +22..+23 C°, tal'vkun-uhokun −1..+1 C°. Ekstremumad oma −32 C° i +40 C°. Paneb sadegid 408 mm vodes, vähemba heinkus-sügüz'kus (10..14 mm kus). Voib panda lunt kül'mkuspäi sulakuhusai, hala oleskeli päiči heinkus-elokus.

Kaiseri otab agjan viž rajonad 16:späi: Kocasinan i Melikgazi (pertišton päpala), Hacilar, Incesu, Talas.

Eläjad

Vn 2011 Turkanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 977 240 ristitud, agjan nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Sebruzlidnad

  • GermaniiGermanii Krefel'd, Pohjoine Rein da Vestfalii, Saksanma (2009)
  • Mad'jaranmaMad'jaranma Miškol'c, Mad'jaranma (2013)

Irdkosketused