Katovice
| Katovice | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| pol'š.: Katowice | |||||
| | |||||
|
|||||
| 50°15′ с. ш. 19°00′ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Глава | Marcin Krupa[d] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1598 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 245 ± 1 da 357 ± 1 | ||||
| Aigvö | Europe/Warsaw[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 32 | ||||
| Počtan indeksad | 40-001–40-999 | ||||
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | SK | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт(pol'š.) | |||||
| Fail:POL Katowice map.svg | |||||
| Fail:Katowice jednostki pomocnicze.png | |||||
Katovice (pol'š.: Katowice [katɔˈvit͡sɛ], saks.: Kattowitz) om lidn Pol'šanman suves. Se om Silezijan sodaveikundan pälidn.
Istorii
Eländpunkt mainitase küläks vl 1598, oliba toižed-ki aigaližembad eländpunktad nügüdläižen Katovicen territorijal. Šingotaškanzihe teravas 19. voz'sadal erazvuiččiden kivendoiden varoiden tagut, saksalaižed oliba ristitišton enambuses, i vhesai 1921 oficialine nimituz oli Kattovic. Se sai lidnan oiktusid vl 1865.
Katovice om kivihilen samižen da raudan metallurgijan keskuz eziauguižešti i nügüd'aigan. Järed raudtesol'm (15 stancijad da platformad) holitab 12 mln passažiroid vodes. Lidnan effektivine infrastuktur, veskoitud ühthine šingotez i ofispindoiden ližaduz kändihe popularižeks toižen biznesan vedandad.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Vislan i Oderan basseinoiden vezijagandal, 266..352 m ü.m.t. korktusil.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +8,2 C° (vilukun −1,5 C°). Paneb sadegid 608 mm vodes.
Eläjad
Vl 2014 eläjiden lugu oli 303 314 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 368 621 eläjad vl 1987.
Katovice om Üläsilezijan konurbacijan (2 mln eläjid) keskuzlidn, üks' kaikiš äirahvahaližembišpäi Pol'šanmas istorižešti. Läz kaks'kümned üläopendusen aluzkundad ratas lidnas, sada tuhad üläopenikoid.
Irdkosketused
- Lidnan oficialine sait (katowice.eu).(pol'š.) (angl.)
| Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused | ||
| Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin) | ||