Kel'ce

Рувики-späi
Kel'ce
20130421 Kielce Palac Biskupow Krakowskich 3127.jpg
Флаг[d] Герб[d]
Флаг[d] Герб[d]
50°52′21″ с. ш. 20°37′55″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Bogdan Wenta[d]
Istorii da geografii
Pind
  • 109 ± 0
Высота 260 ± 1
Aigvö UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 186 894 чел. (31 keväz'kud 2021)[2]
Lugud
Kod ISO 3166-2 PL-KI
Telefonan kod 41
Počtan indeksad 25-001
Avtomašinoiden nomeroiden kod TK

Официальный сайт
Kel'ce на карте
Kel'ce на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Lidnan shematine kart

Kel'ce (pol'š.: Kielce [ˈkʲɛlt͡sɛ], Venäman imperijas venän nimituz oli Kel'ci) om lidn Pol'šanman keskuzpalan suves. Se om Sventokšistan sodaveikundan pälidn, vozil 1919−1998 oli Kel'cen sodaveikundan keskuseks.

Istorii

Eländpunkt oli olmas kel'tižiden heimoiden aigaspäi völ. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadan augotišespäi, se sai lidnan oiktusid vl 1295. Löutihe kivendoiden varoid lidnanno 15. voz'sadal (raud, vas'k, tin), mugažo om mramoran i mouckiven löudmižsijid, i Kel'ce šingotihe metallurgijal voz'sadoiš läbi.

Kel'cen ižandusen nügüdläine päsarak om mašinansauvomine (pörutüged, pnevmatik, likutimed, pompad, kalindtohused).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Sventokšistan mägiden pohjanno, seižub Silnic-jogen randoil (pol'š.: Silnica 17 km pitte), 260..408 metrad ü.m.t. korktusil. Matkad Varšavhasai om 170 km pohjoižhe.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +8,2 C°, kaikiš lujemb pakaine oleli −29 C°. Paneb sadegid 631 mm vodes, enamba kaiked semendkus-elokus (68..94 mm kus).

Eläjad

Vl 2016 Kel'cen eläjiden lugu oli 197 724 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 215 tuhad eläjid vl 1991.

Lidnan openduzaluzkundoiden keskes päižed oma Kel'cen tehnologine universitet[3] (pol'š.: Politechnika Świętokrzyska, alusenpanend 1965, 7,3 tuhad üläopenikoid vl 2018), Sventokšistan akademii, Kommercijan üläškol, Ekonomikan i ohjandusen üläškol.

Homaičendad

Irdkosketused



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)