Šahunj

Рувики-späi
Šahunj
Памятник строителям железной дороги в городе Шахунья.JPG
Флаг Герб
Флаг Герб
57°41′00″ с. ш. 46°36′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1921
Высота 152,2
Aigvö UTC+4:00[d] da MSD[d]
Eläjad
Eläjad
  • 17 626 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 83152
Počtan indeksad 606910

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Šahunj (ven.: Шаху́нья) om Venäman lidn Alalidnan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Šahunjan lidnümbrikon (edel vn 2011 kül'mkud — rajonan) administrativine keskuz da pala.

Istorii

Ende marilaižed eliba enambuses lidnan tahondas. Eländpunktan aluz om pandud mecoiden i soiden sijha vl 1921 kuti žilo Šahunj-raudtestancijanno sauvomha da holitamha «Alauz'lidn — Kotel'nič»-raudtekeskustad koumes kilometras pohjoižpäivnouzmha ühtennimižes Šahunj-küläspäi (om olmas nügüd'-ki). Saudihe puruvedimdepod vodele 1928. Vspäi 1933 kändihe radnikžilod rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vn 1943 27. päiväl redukud.

Šahunj šingotase maidtegimel, raudten edheotandoil (koume depod), mecanümbriradmižen sarakol (nell' edheotandad) i poimetišiden fabrikal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Černušk (Čornai)-jogi da sen pened Kopan'- i Samarih-ližajoged jokstas lidnadme suvespäi pohjoižhe (Vetlugan i Volgan hurapol'ne bassein). Matkad Kirovan agjan röunhasai om 20 km suvipäivnouzmha, Alauz'lidnhasai om 218 km suvipäivlaskmha orhal, 263 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Jaransk (Kirovan agj) 86 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 101 km avtotedme, Uren' 54 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 57 km avtotedme vai raudtedme, i Vetlug 54 km lodeheze orhal vai 66 km avtotedme.

«Alauz'lidn — Kirov»-raudtekeskust jagab lidnad poleti, «Alauz'lidn — Kirov»-mante ümbärdab lidnad suvipäivlaskmaspäi.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 921 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 23 tuhad eläjid vll 1996−2001 (23 600 rist. vl 2000).

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,2%, totarlaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[3] oma olmas lidnas: Jumalanmaman Katken jumalanpert' (1994) i koume časounäd.

Šahunjan agrarižen industrijan kolledž[4] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Alalidnan agjan lidnad
Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm