Viks
| Viks | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Fail:Vyksa. Metallurgists Square.jpg | |||||
|
|||||
| 55°19′10″ с. ш. 42°10′23″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | XVI век | ||||
| Высота | 110 | ||||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 83177 | ||||
| Počtan indeksad | 607030 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Viks (ven.: Вы́кса) om Venäman lidn Alalidnan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Viksan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2011. vot — rajonan) da pala.
Istorii
Uz' raudantegii edheotand oli saudud tulalaižil Batašovad-vellil mordvinalaižiden mal vll 1765−1766, radoi sijaližel torhudel. Tegim (ven.: Выксунский завод) i eländpunkt senno sünduiba vn 1754 Jelizaveta Petrovna-imperatornaižen käskön tagut mugomiden tegimiden sauptandas 200 virstas Moskvaspäi kaičemha mecoid. Nimitihe žilod penen Viksun'-jogen (Viksunk) mödhe. 1830-nzil vozil Venäman evropižen palan kaugedraudan koume kümnendest tegihe Viksas, mugažo mehanizmoid tekstil'tegimišton täht, purulaivoiden likutimid i terasišt kodiinstrumentad. Sai lidnan statusad vl 1934. Vn 2010 ümbrikon lujad mecanpalod valatoitiba lidnad.
Viks šingotase raudan metallurgijan tegimel (suren diametran teraztorved, kezrad vagonrividen täht), mašinansauvomižel (rouhimed i survoimed, sodatransportan somuzkorpusad), sauvondmaterialiden sarakol i sömtegimištol.
Geografijan andmused
Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, Okanjogen oiktal randpolel 10 kilometras päivnouzmha jogespäi, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Železnic-jogi (ven.: Железница 57 km pitte, Okan ližajogi) läbitab lidnad, Viksunk-jogi jokseb lidnan suvipalas. Üläviksunkan uit, Varauit i Alauit oma saudud lidnan alusenpanendanke sen suves. Matkad Alauz'lidnhasai om 160 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 184 km avtotedme vai 240 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Murom (Vladimiran agj) 29 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 51 km avtotedme vai raudtedme, Navašino 25 km pohjoižhe orhal, 29 km avtotedme vai raudtedme, i Kulebaki 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 43 km avtotedme.
Kahesa raudtestancijad i vedimdepo ratas lidnas vemha jüguid, pohjoine Viks-Tegimištoline (ven.: Выкса-Промышленная) om kaikiš järedamb stancii.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 56 201 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 60 tuhad eläjid vll 1987−2003 (63 400 rist. vll 1996−1998).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,2%, toižed rahvahad — 1,8%.
Ortodoksižen hristanuskondan Viksan Iverine naižjumalankodi[3], Sündun Raštvoiden päjumalanpert', nell' jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Openduz
Professionaližen opendusen aluzkundad:
- Viksan industrialine tehnikum[4];
- Viksan metallurgine kolledž[5];
- MISiS:an (Moskv) Viksan filial;
- Alalidnan valdkundaližen universitetan Lobačevskii nimed Viksan filial.
Galerei
- Vyksa. Red Square in May.jpg
Lidnan da lidnümbrikon administracii (2013)
- Выкса, ул. Братьев Баташёвых, 45.jpg
Viksan metallurgižen tegimen kontor da pätulend vl 2019
- Выкса ул. Пушкина, 11.jpg
«Krasočnii gorod»-torguindkeskuz (2019, Mujukaz lidn)
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan da lidnümbrikon oficialine sait (okrug-wyksa.ru). (ven.)
- Informacižen «Выкса.РФ»-agentusen sait (выкса.рф). (ven.)
| Alalidnan agjan lidnad | ||
| Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm | ||