Zavolžje (lidn)

Рувики-späi
Zavolžje
Technicum-front Zavolzhye.jpg
Герб
Герб
56°38′33″ с. ш. 43°23′34″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1947
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 36 763 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 83161
Počtan indeksad 606520

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Zavolžje (ven.: Заво́лжье) om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan päivlaskmas. Se om Gorodecan rajonan suremb lidn kahtespäi.

Istorii

Nevondkundaližen ohjastusen käsk Gor'kovskai-gidroelektrostancijan sauvondas om vahvištadud vn 1947 kül'mkus. Eländpunktan aluz om pandud Pestovo-külän sijha vl 1948 kuti sen gidroelektrostancijan (nüg. Alalidnan GES) sauvojiden žilo. Nimitihe Volg-jogen i sijadusen mödhe vastrandal amuižes Gorodec-lidnaspäi, hot' saudihe žilod ühtel randal Alauz'lidnanke. Raudte tuli žilho vn 1948 lopus i ühtenzoiti sidä Alauz'lidnanke. Zavolžjen keskuz om saudud N. Šelomov-arhitektoran mödhe. Odvan energijan purde i enččiden sauvojiden äjüz tegihe hüvikš süikš panemha materialanümbriradmižen edheotandoiden alust. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1964.

Zavolžje šingotase Alalidnan GES:al, mašinansauvomižel (likutimtegim, ujelimtraktoriden tegim, avtokertkäreged, pörutüged), sauvondmaterialiden pästandal (mecan ümbriradmižen tegim, lämuzizoläcii, raudbetontegim), mugažo mebel'fabrik i medicinižen stökolpakuitesen tegim ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Volgan oiktal randal, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jüguraudtestancii nimitase Zavolžje-tovarnai, raudten lopuline punkt om Zavolžje-passažirskai-platform elektrojonusiden täht. Matkad Alauz'lidnan keskushesai om 51 km suvipäivnouzmha orhal, 61 km avtotedme vai 59 km raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Gorodec (rajonankeskuz) kaks' kilometrad päivnouzmha orhal vai kahesa kilometrad avtotedme, Balahn 12 km suvipäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme, i Čkalovsk 17 km lodeheze orhal vai 39 km avtotedme.

Zavolžje om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 460 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 45..46 tuhad eläjid vll 1992−2001 (46 800 rist. vl 1998). Vl 2017 lidnan ristitišt oli 38 527 eläjad.

Rahvahad (2010): venälaižed — 98,3%, toižed rahvahad — 1,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[3] oma saudud lidnas.

Zavolžjen avtolikutimiden tehnikum[4] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeline sijaližen ičeohjandusen pämez' om Aleksandr Penskii (lidnan Duman ezimez', sügüz'ku 2015 — kül'mku 2019). Edeline lidnan Adinistracijan pämez' om Oksana Žestkova (sulaku 2016 — eloku 2020).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Alalidnan agjan lidnad
Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm