Sergač

Рувики-späi
Sergač
Sergach Sovetskaya Street.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
55°32′00″ с. ш. 45°28′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1649
Pind
  • 20
Высота 120
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 20 256 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 83191
Počtan indeksad 607510

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Sergač (Alalidnan agjan suvipäivnouzmas. Se om Sergačun rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1382, kuti külä potašan tehmiženke — vspäi 1649. Sai makundan lidnan statusad vl 1779. Oli tetab virzuiden pästandal i kondiden kodikoičendal (äi babarmikoid oli ümbrištos). Vll 1913−1914 «ArzamasŠihrani»-raudtekeskust läbiti lidnad, saudihe depod vodele 1918. Gazifikacii mäni lidnas 1990-nzil vozil.

Sergač šingotase raudtetransportan edheotandoil, metalližiden sauvondformiden tegimel, sömtegimištol (leibtegim, saharedheotand), mugažo omblendfabrik i optižiden detaliden edheotand ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan suves, Pjan-jogen alajoksmusen hural randpolel (Suran hurapol'ne bassein), 1..3 kilometras jogespäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnhasai om 128 km lodeheze orhal, 149 km avtotedme vai 239 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Šumerl' (Čuvašii) 58 km päivnouzmha orhal, 80 km avtotel vai 63 km raudtel, Perevoz 59 km päivlaskmha orhal, 73 km avtotedme vai 64 km raudtedme, i Knäginino 43 km lodeheze orhal vai 45 km avtotedme.

Mostovk-külä (ven.: Мостовка, 34 rist. vl 2010) i Tartalei-žilo raudtesarakonno (kaks' ristitud vl 2010) mülüdas lidnankundha Sergačun ližaks. Lidnankundan pind — 123,08 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 386 ristitud, lidnankundan — 21 422 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 25 tuhad eläjid vll 1989−2000 (25 600 ristitud vl 1996). Kaik 20 447 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.

Rahvahad (2010): mordvinalaižed — 2,0%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,0%.

Sergačun agrotegimištoline tehnikum[3] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Alalidnan agjan lidnad
Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm