Ussuriisk
| Ussuriisk | |||||
|---|---|---|---|---|---|
 | |||||
|
|||||
| 43°48′ с. ш. 131°57′ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1866 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 33 | ||||
| Aigvö | UTC+10:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 4234 | ||||
| Počtan indeksad | 692500 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт(ven.) | |||||
 |
|||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
.png)
.png)
Ussuriisk (ven.: Уссурийск) om Venäman lidn Merenrandaližen randan suvipäivlaskmas. Se om Ussuriiskan lidnümbrikon (vhesai 2005 — rajonan) administrativine keskuz, randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Astrahanin i Voronežan gubernijoišpäi kuti Nikol'skoje-külä vn 1866 elokus, ph. Mikoi-čudonsädajan mödhe. Vl 1893 raudte ühtenzoiti küläd Vladivostokanke. Vn 1898 3. päiväl sulakud külä sai lidnan statusad, nimitihe sidä Nikol'sk:aks. 20. voz'sadan augotišes ukrainalaižed sirdanuded oliba ristitišton enambuses. Vl 1926 udesnimitihe lidnad Nikol'sk-Ussuriiskijaks erištamha NSTÜ:n toižiš lidnoišpäi. Vozil 1935−1957 lidnan nimi oli Vorošilov, vspäi 1957 nimitase nügüdläižikš.
Ussuriisk šingotase sömtegimištol (sahar, maidproduktad, likörad da vin), raudtevedimiden kohenduztegimel, kodielektronikan ühthekeradamižen tegimel, kartonkombinatal i kebnal tegimištol (sobad, nahkkengäd, mebel'fabrik).
Geografijan andmused
Lidn sijadase katl'uses, Hankanveren tazangištol, sambnuziden vulkanoiden keskes, 33 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened joged oma Rakovk i Komarovk, mülüdas Razdol'nai-jogen (kit.: 绥芬河 Suifen'-He) hurapol'žhe basseinha, se jokseb Amuran lahthe läz Vladivostokad. Matkad Vladivostokhasai om 76 km suvhe orhal vai 97 km «Ussuri»-avtotedme (A370), Kitain röunhasai — 50 km päivlaskmha orhal.
Kaik 37 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ussuriiskan ližaks: kaks' žilod, kaks' raudtestancijad da 33 küläd ühesal territorijal. Lidnümbrikon pind om 3690 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 158 004 ristitud, lidnümbrikon — 184 046 ristitud. Vl 2017 kaik 170 660 ristitud elihe lidnas i 196 863 ristitud kaikes lidnümbrikos. Lidnan i lidnümbrikon kaikiš suremb ristitišt oli vl 2020: lidnas elihe 173 640 ristitud, kaikes lidnümbrikos — 199 341 ristitud.
Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,0%, korejalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 2,4%, toižed rahvahad — 3,6%.
Edeline lidnümbrikon pämez' om Nikolai Rud' (sügüz'ku 2014 — sügüz'ku 2019).
Galerei
Kaičendministrusen sodaläžundkodi nomer 439 (2016)
- Здание Таможни на Ленина, 103 - panoramio.jpg
Muitan sauvuz (2013)
Jumalanmaman Katken jumalanpert', vn 2008 nägu (kivine om saudud vll 1907−1914)
Jumalanmaman Sündundan naižjumalankodi, vn 2008 nägu
Ussuriiskan vedimenkohenduztegimen tulend vl 2011
- Здание сельхозинститута, проспект Блюхера, 44.jpg
Mererandaline valdkundaline maižanduzakademii (2010)
- Уссурийское суворовское военное училище фото2.JPG
Ussuriiskan suvorovan sodaškol (2013)
- Володарского,33 (1).png
Ussuriiskan lidnümbrikon dramteatr V. Komissarževskajan nimed (2017, ende Rahvahaline pert', om saudud vll 1907−1908)
- 2013-09-19-499 Дума городская.jpg
Lapsiden läžundkodi (2013, ende Nevondkundoiden pert')
Ussuriisk-päraudtestancijan sauvuz vl 2011
Irdkosketused
- Lidnümbrikon Duman oficialine sait (дума-уссурийска.рф). (ven.)
- Lidnümbrikon administracijan oficialine sait (adm-ussuriisk.ru). (ven.)
| Merenrandaližen randan lidnad | ||
| Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok | ||