Dal'nerečensk

Рувики-späi
Dal'nerečensk
Дальнереченск, дом культуры Восток.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
45°56′00″ с. ш. 133°44′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1859
Pind
  • 111
Высота 160
Aigvö VLAT[d] da UTC+10:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 23 613 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 42356
Počtan indeksad 692130–692139

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Dal'nerečensk (ven.: Дальнере́ченск) om Venäman lidn Merenrandaližen randan pohjoižes. Se om kaikiš pohjoižemb da amuižemb lidn Merenrandaližes randas, Dal'nerečenskan lidnümbrikon päpala. Lidn om Dal'nerečenskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1859 kuti Grafskai-stanic (ven.: станица Графская). Vozil 1897−1972 nimitihe Iman:aks jogen mödhe (nüg. Sur' Ussurk), se oli kitajankel'ne nimituz. Om olmas lidnan statusanke vspäi 1917. Vspäi 1972 nimitase nügüdläižikš nevondkundaliž-kitajižen azekhan konfliktan jäl'ghe Damanskii-sarel.

Vn 2016 sügüz'kul Laionrok-taifun toi sur'vet, lidnan znamasine pala alištui upotamižele pit'kiden valegiden tagut.

Dal'nerečenskan ižandusen päsarak om mecan ümbriradmine. Kivivoinpompstancii om olmas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase läz Kitain valdkundröunad, Ussuri-jogen oiktal randal i Sihote-Alinän ezimägištol, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. HabarovskVladivostok-raudte i avtote läbitadas lidnad. Om 400 km matkad Vladivostokhasai suvipäivlaskmha. Lähembaine Venäman lidn om Lesozavodsk 50 km suvhe.

Klimat om ven kontinentaline. Vilukun keskmäine lämuz om −18,8 C°, heinku i eloku oleldas kaikiš lämhembad (+21 C°), voden lämuz om +3,2 C°. Ekstremumad oma −42 C° i +36,8 C°. Paneb sadegid 637 mm vodes, sidä kesken 237 mm mussonan aigan (heinku-eloku) i 94 mm tal'vel vides kus (kül'mku-keväz'ku).

Kaik koume žilod i Krasnojarovk-külä (ven.: Краснояровка kaikenaigaižeta ristitištota) mülüdas lidnümbrikho Dal'nerečenskan ližaks. Žilod oma Lazo (2465 rist. vl 2010), Grusevoje (410 rist.), Kol'cevoje (301 rist.). Lidnümbrikon pind om 108,49 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 27 604 ristitud, kaiken lidnümbrikon — 30 780 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 39,7 tuhad eläjid vl 1996.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[3] oma avaitud lidnas: Spasan Londuseližen Mel'kuvan jumalanpert' (om saudud vl 1913, muzei sijazihe siš nevondkundaližen aigan) i Raštvoiden časoun'.

Tegimištoliž-tehnologine kolledž[4] om lidnan professionaližen üläopendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Merenrandaližen randan lidnad
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok