Nahotk

Рувики-späi
Nahotk
Вид на посёлок Портовый на противоположной стороне бухты Находка.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

42°49′00″ с. ш. 132°53′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Q4229071? и Q110038334?

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1864

Pind
Высота

8

Aigvö

UTC+10:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 139 931 чел. (2021)[3]
Lugud
Telefonan kod

4236

Počtan indeksad

692900–692999

-

Официальный сайт(ven.)​ (angl.)

lugeda  diskussii  redaktiruida

Nahotk (vai Nahodk; Merenrandaližen randan suvirandpolel. Nece om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Nimitihe lahted Nahotkaks Päivnouzmaižen Sibirin Nikolai Murav'jov-Amurskii-jenaral-gubernatoran pätandan mödhe «Amerika»-purulaivan ujundan aigan vl 1859. Eländpunktan aluz om pandud vn 1864 kevädel kuti Venäman imperijan gidrografine sodapost i faktorii, oliba elänzoittud vhesai 1873. Okaizihe ühtenzoitajan laivan murendusen tagut, sirdihe lähižihe külihe da futorihe, kalategim radoi. Vn 1907 kezaspäi Amerikank-külä (ven.: деревня Американка) oli pandud sirdnikoil Černigovan gubernijaspäi nügüdläižen lidnan territorijha.

1930-nzil vozil severz'-se žiloid oli Nahotkan lahten randal, sidä kesken Nahotk-žilo. Vl 1939 nevondkundaline ohjanduzkund päti sirta pämeriportad tänna Vladivostokaspäi, kävutihe türmatud mehiden töid sauvomha järedoid valdmoid i kalaportad. Vl 1940 kätihe Nahotkad radnikžiloks. Se sai lidnan statusad vn 1950 18. päiväl semendkud. Vll 1971−1973 Päivnouzmaine-portan (ven.: порт Восточный) ezmäine jono om saudud Komsomolan udarnikoil. Vll 1990−2006 panihe Nahotkad joudjaližeks ekonomižeks zonaks vedatamha verazmaižid rahanpanijoid da šingotamha lidnad.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Transsiban sarak tuleb meriportha Vladivostokaspäi. Lidn vedase pidust' randad 20 kilometras, lidnümbrik — 200 kilometras keskustoidenke, röunatab Partizanskan rajonanke.

Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Nahotkan ližaks: Duškino (563 rist. vl 2010), Ann (ven.: Анна) i Beregovoi. Lidnümbrikon pind — 360,36 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 159 719 ristitud, lidnümbrikon — 160 760 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 173 500 eläjad vl 2005, lidnümbrikon röunoiš — 186 868 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 151 420 ristitud elihe lidnas i 152 294 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Edeližed lidnümbrikon pämehed oma Andrei Gorelov (keväz'ku 2016 — sulaku 2018) i Boris Gladkih (sulaku 2018 — heinku 2020).

Galerei

Irdkosketused



Merenrandaližen randan lidnad
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok