Partizansk

Рувики-späi
Partizansk
Town hall of Partizansk.JPG
Флаг[d] Герб[d]
Флаг[d] Герб[d]

43°08′00″ с. ш. 133°08′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1896

Pind
  • 126
Высота

140

Aigvö

UTC+10:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 33 832 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod

42363

Počtan indeksad

692864

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida

Partizansk (Merenrandaližen randan suves. Mülüb Nahotkan lidnaglomeracijha.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1896 kuti Sučanan kaivuz-žilo (ven.: Сучанский Рудник) samha kivihil't, nimitihe jogen mödhe, sana kitajiženke augotižlibundanke. Vl 1932 žilo sai lidnan statusad Sučan-nimenke. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1972 26. päiväl tal'vkud Rahvahanikoiden sodan vägevan partizanoiden likundan tagut neniš tahoiš.

Partizansk-lidn šingotihe kivihilen samižen järedaks keskuseks, saudihe koume omblendfabrikad, ladimensauvomižen, mecan ümbriradmižen i sömtegimišton edheotandoid, farmaceftine tegim radoi. Likvidiruihe kivihilen samižen sarakod vozil 1994−2004 (vl 2008 Uglekamenskas), sid' toižid tegimid. Nügüd'aigan Partizanskan GRES radab (vedadas hil't Nerüngrišpäi), raudten edheotandad «Vladivostok — Nahotk»-jonol, metalližkonstrukcijoiden tegim, sömtegimišton edheotandad (oludentegim) oma väges.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Partizanskai-jogen alangištos (ven.: Партизанская, ende Sučan), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mäged ümbärtas lidnad. Lujad manrehkaidused oleldas (vl 1933 — seičemeballaine). Matkad Vladivostokhasai om 95 km päivlaskmha orhal. Lähembaine lidn om Nahotk 50 km suvhe avtotedme.

Klimat om ven mussonine, oleleb vähä lunt tal'vel. Voden keskmäine lämuz om +5,3 C°, heinkun-elokun +19..+21 C°, tal'vkun-uhokun −9..−12 C°. Ekstremumad oma −29,9 C° i +37,8 C°. Paneb sadegid 681 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (106..112 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (13..17 mm kus).

Kaik ühesa žilod, raudtestancii i raudtesarak mülüdas lidnümbrikho Partizanskan ližaks, niiden kesken Uglekamensk-žilo (3647 rist. vl 2010) i Avangard-žilo (2143 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 1288,61 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 659 ristitud, lidnümbrikon — 46 748 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 46..50 tuhad vll 1959−2001 (50 000 rist. vl 1967, 49 900 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 37 291 ristitud elihe lidnas i 45 106 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Sretenjan jumalankodi (om saudud vll 2018−2020) i Jumalanmaman Sündundan jumalanpert'[3] (om sirtud nügüdläižhe sijha vll 1963−1964) oma avaitud lidnas.

Mererandaline äiprofil'ne kolledž[4] (kaivuztehnikum enččel) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, mugažo Vladivostokan bazižen medicinižen kolledžan filial[5].

Lidnümbrikon edeline pämez' om Aleksandr Zraževskii (keväz'ku 2014 — semendku 2018).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Merenrandaližen randan lidnad
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok