Dal'negorsk

Рувики-späi
Dal'negorsk
Пушкинская (Микрорайон Горелое, Дальнегорск).jpg
Герб
Герб
44°33′14″ с. ш. 135°33′58″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1897
Pind
  • 31
Высота 220
Aigvö VLAT[d] da UTC+10:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 33 655 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 42373
Počtan indeksad 692441–692446

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Lidnan kart i «Dal'polimetall»-edheotandan kaidraižuine raudte (2018)

Dal'negorsk (ven.: Дальнего́рск) om Venäman lidn Merenrandaližen randan päivnouzmas. Se om lidn randan alištusenke, Dal'negorskan lidnümbrikon (edel 1998. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti Tetühe-külä samha äimetalližid kivendoid, nimitihe jogen mödhe (kit.: 野猪河 ječžuhe «mecsigoiden jogi»). Vspäi 1930 oli radnikžiloks. Vl 1972 udesnimitihe Tetühe-radnikžilod nügüdläižikš. Vl 1989 Dal'negorsk sai lidnan statusad.

Dal'negorsk šingotase kaivuztegimištol, sadas nenid substancijoid: tin, cink, hahktin, borühtnendad.

Geografijan andmused

Lidn sijadase 35 kilometras Japonijan meren randaspäi, Sihote-Alin'-mägisisteman päivnouzmaižil pautkil, 180..804 m ü.m.t. korktusil, 200 m keskmäižel korktusel. Dal'negorsk om läz 25 km pitte i kaks'..koume kilometrad levette, seižub pidust' Rudnai-jogen randoid (ven.: Рудная, lankteb merhe). Jogen alangišt om kaid i ümbärtud sambnuziden vulkanoiden pautkil. Matkad Vladivostokhasai om 340 km suvipäivlaskmha orhal vai 490 km avtotedme (05H-100). Lähembaižed järedad eländpunktad oma lidnanvuitte Kavalerovo-žilo 68 km suvipäivlaskmha avtotedme i Arsen'jev-lidn 187 km päivlaskmha orhal vai 255 km sil-žo avtotel.

Klimat om ven mussonine, vilu Mererandaline joksend valatoitab sidä. Tahond om Edahaižen Pohjoižen arvoimižihe tazostadud. Voden keskmäine lämuz om +4,3 C°, kezakun-sügüz'kun +15..+19 C°, tal'vkun-uhokun −10..−13 C°. Tal'v om lumekaz, keza om neps.

Kaik seičeme küläd mülüdas lidnümbrikho Dal'negorskan ližaks.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 519 ristitud, ümbrikon ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50 400 eläjad vl 1992.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: phh. Borisan i Gleban puine jumalanpert'[3] (om letud vll 1996−1998), ph. Jurgii-vägestusenkandajan pühäpert'.

Dal'negorskan industrialiž-tehnologine kolledž[4] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, mugažo Vladivostokan bazižen medicinižen kolledžan filial[5].

Edeline lidnan pämez' om Igor' Sahuta (kül'mku 2013 — 2018).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Merenrandaližen randan lidnad
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok