Pietarsaari

Рувики-späi
Pietarsaari
roč.: Jakobstad
suom.: Pietarsaari
Jakobstad City Hall.jpg
Флаг Герб[d]
Флаг Герб[d]
63°40′00″ с. ш. 22°42′00″ в. д.GЯO
Valdkund
  • Suomi
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1652
Aigvö UTC+2:00[d], летом UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 19 379 чел. (31 tal'vkud 2017)[1]
Lugud
Počtan indeksad 68600

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Pietarsaari (mugažo suomen kelel, roč.: Jakobstad, paginkeles ühthine nimituz om Jeppis) om Suomenman lidn valdkundan päivlaskmas, Botnižen lahten randal. Se om Pohjanma-agjan kahtenz' lidnankund kudespäi eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Pedersöre-tulendha vl 1652 lidnan statusanke. Ročinman Jakob Pontusson Delagardi-sodamehen (1583−1652) Ebba Brahe-leskiak (1596−1674) pani lidnad vanhan merikaran randal i nimiti ičeze mužikan muštoks. Jumalanpertin tulend om olmas 1520-nziš vozišpäi, «Pedran sar'» ročikš, nimituz om kaičenus suomen keles. Nügüd'aigan lidn röunatab Pedersöre-küläkundanke.

Vl 1714 Venäman sodaväged poltiba lidnad, mugažo Jakobstad paloi vl 1835. Torguindport laivoidenke oliba muretud Kriman sodan aigan 19. voz'sadan keskes.

Pietarsaari šingotase UPM-kompanijan cellülozbumagaižel tegimel, purehvenehiden tehmižen edheotandal («Nautor Oy Ab»), jahtansauvomižen kompanijal («Baltic Yachts»), kalibruindan elektroladimiden pästandal («Beamex Oy Ab») i meriportal. Tabakfabrik om sauptud vl 1998. «Rusk»-muzikfestival' oleskeleb joga vodel kül'mkun lopus.

Geografijan andmused

Lidn sijadase mererandal, agjan pohjoižpäivnouzmaižes čogas. Matkad agjan Vas-lidnhasai om 84 km suvipäivlaskmha orhal, 98 km avtol vai raudtel, Hel'sinkihesai om 407 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 475 km avtotedme vai raudtel. Lähembaižed lidnad avtotedme oma Kokkol (Keskpohjanma) 27 km pohjoižpäivnouzmha i Uusikaarlepüü 20 km suvipäivlaskmha-suvhe.

Vl 2020 lidnan ühthine pind — 396,35 km², sidä kesken kuivma 88,44 km², vezi i sokaz tahond ottas 3,44 km², meri om 304,47 km².

Eläjad

Vl 1980 eläjiden lugu oli 20 700 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 19 656 ristitud.

Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' om mamankeleks 35,8% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 56,1%, toižed keled — 8,1%.

Edeline lidnan pämez' om Mikael' Jakobsson (2006–2015).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused