Lieks
| Lieks | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 63°19′00″ с. ш. 30°01′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund |
|
||||
| Глава | Esko Lehto[d] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1973 | ||||
| Aigvö | UTC+2:00[d], летом UTC+3[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Lieks (suom. i roč.: Lieksa) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivnouzmas. Se om Pohjoižkarjal-agjan kahtenz' lidn videspäi eläjiden lugun mödhe i kaikiš suremb lidnankund pindan mödhe.
Istorii
Brage-lidn (roč.: Brahea) oli olmas Lieksan territorijal vll 1653−1685, om pandud mantazole Ročinman tobmuden pätandan mödhe. Municipalitetan aluz om pandud vl 1900. Nimituz libub jogen nimespäi, a se saamen kelen leakša-sanaspäi «sokaz alangišt». Šingotihe mecan samižel da möndal. Vl 1934 vanh lidn oli muretud lämoipalol. Kätihe kundad lidnanvuiččeks (suom.: kauppala) vl 1936. Kund sai lidnan statusad vl 1973, sil-žo aigal ližatihe Pielisjärvi-kundad Lieksan lidnankundha.
Lieks šingotase kartonbumagaižel kombinatal («Pankaboard Oy»), mecanümbriradajal tegimel («Binderholz Nordic»), mecpilindan edheotandal («Anaika Wood»), pakuitezmaterialiden tehmižel sömtegimišton täht («Amcor Flexibles»), kompozitmaterialiden tehmižel («Joptec Composites») i räzintegesiden tegimel («Suomen Kumitehdas Oy»). Lidnankund om professionaližen opendusen keskuz: Hristianine kolledž, muzikkolledž, Rahvahaline profškol, «Riverii»-kolledžan filial. Vas'ksoitoiden jogavozne Vaskiviikko-muzikfestival' oleskeleb lidnas vspäi 1980.
Geografijan andmused
Lidn sijadase agjan pohjoižpalas, Pielinen-järven päivnouzmaižel randal (894 km², 93 m ü.m.t., Neva-jogen bassein), Lieksanjogen (suom.: Lieksanjoki) lanktendanno sihe. Kaks' rahvahališt puištod oma lidnankundan territorijal: Koli i Patvinsuo. Matkad Venäman röunhasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Matkad agjan Jogensu-keskushesai om 85 km suvhe orhal, 95 km avtotel vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai om 440 km suvipäivlaskmha orhal, 528 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Nurmes 46 km lodeheze orhal, 55 km avtotedme vai raudtedme.
Vl 2020 lidnankundan pind om 4 067,71 km², sidä kesken kuiv ma — 3 417,89 km², vezi i sokaz tahond ottas kudendest (649,82 km²).
Eläjad
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 19 157 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 12 687 ristitud. Eläjiden kaks' koumandest koncentriruidas lidnankundan keskuses.
Mamankel' (2016): suomen kel' — 96,0%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 3,9%.
Galerei
- Bridge over Lieksanjoki.jpg
Sild Lieksanjoges päliči
- Pielinen Museum 32.jpg
Pielinen-muzei
- Lieksan rautatieasema.JPG
Lieksan raudtestancijan sauvuz
(2012)