Maman päiv Venämal
| Maman päiv Venämal | |
|---|---|
| Nezabudk — Maman päivän simvol Venämal | |
| Tegii | Venäman prezidentan käsk 30. vilukud vodel 1998. № 120 "Maman päiväs" Venämal |
| Praznuitas | kül'mkun jäl'gmäižel pühäpäiväl |
Maman päiv Venämal (ven.: День ма́тери в России) — praznik, mitte praznuitas kül'mkun jäl'gmäižel pühäpäiväl (Venäman prezidentan käskön mödhe 30. vilukud vodel 1998 № 120 "Maman päiväs" Venämal). Vodel 2025 se om 30. kül'mkud. Necil päiväl tradicijan mödhe ozateldas kaiki mamoid da kohtukahid akoid, ei kut Rahvahidenkeskeižel naižiden päiväl, konz ozateldas kaikid akpoližid ristituid. Nece praznik om maman radon arvostuz, maman hol' lapsiš[1][2].
Praznuičendan päiv
Oficialižesti Maman päiv Venämal oli tehtud vep.[3][4].
Istorii
Tradizii ozatelda mamoid oli völ amuižes aigas. Amuižes Grecijas oliba kul'turad, miččed oli omištadud jumaloile-mamoile, mugoižile kut Reja, kaikiden jumaloiden mamoi, da Persefona. Heiden muštoks tehtihe misterijad, obr'adad kevädel, keväz'kun keskuses. XVII voz'sadal Anglijas sündui "Maman pühäpäiv"-praznik (anglijan kelespäi - Mothering Sunday). Necil päiväl, mitte oli Suren postan nelländel pühäpäiväl, lapsed, ked radoiba edahan kodišpäi, saiba pühäpäivän, miše spravitoitta ičeze mamoid da lahjoita heile lahjoid.
Mugoine-žo praznik sündui Amerikas XX voz'sadal. Vodel 1872 aktivist džulija Uord Hau tariči praznuita mamoiden ühmižen päiv, no hänen idei ei olend tugetud. Möhemba vodel 1907 amerikalaine Anna Džarvis Filadel'fijaspäi žall'oiči, miše hänen mam aigoiš läksi elospäi, tarioči tehta rahvahališt mamoiden päiväd. hänen tugel vodel 1914 Amerikan prezident Vudro Vil'son nimiti semendkun tošt pühäpäiväd rahvahaližeks praznikaks — Maman päiväks. Sid' praznik pidetihe toižiš maiš[5].
Praznikan sündumine Venämal
Ezmäižen kerdan nece praznik pidetihe Venäman imperijas. 1. tal'vkud vodel 1915 Petrogradas praznik oli tehtud Skautoiden ezmäižes otr'adas päinstruktoran, skautmastrin Ragnar Fernbergan tahton mödhe. No nece päiv ei olend pandud rahvahaližehe kalendarihe[6][7].
Sovetskijan Sojuzan aigan nece idei pörzihe Baku-lidnan idejan mödhe. 30. redukud vodel 1988 venän kelen da literaturan opendai školas № 228 El'mira Guseinova voumiči ičeze klassanke praznikališt koncertad, mitte oli omištadud mamoile. Siloi hän tariči kaikile openikoile lugeda necidä päiväd praznikaks, ozatelda mamoid. Nece pakičend paindihe kaik lehtesed. A praznikan scenarii, mittušt El'mira Guseinova oigenzi, kirjutadihe "Openikoiden kazvatuz"-kulehteses äjiš voziš päliči — vodel 1992.
Vozil 1990- idei sai politišt tuged. Valdkundaližen Duman deputat KPRF-partijaspäi Alevtina Aparina tariči vahvištoitta praznikad federaližel zakonal. 30. vilukud vodel 1998 Venäman prezidentan Boris Jel'cinan allekirjuti käskön, da siš aigaspäi Maman päiv Venämal praznuitas oficialižesti kül'mkun jäl'gmäižel pühäpäiväl.
Praznikan simvolik
Maman päivän simvolaks Venämal tegihe nezabudka. Rahvahan keskes sanutas, miše änik om kaikenaigaižen, uskoližen da puhthan armastusen simvol — nece om maman päsimvol[8].
Erazvuiččiš valdkundoiš, ozutesikš Amerikas da Avstralijas, praznikan simvolan om gvozdika. Muju znamoičeb äjan: kirjav gvozdika lahjoitas eläbile mamoile, vauktad — kolnuzile. Venämal mugošt tradicijad ei ole[9].
Praznuičendan tradicijad
Praznikal oma ičeze tradicijad. Maman päiväl da kanman praznikad Venämal tehtas erazvuiččed tematižed azjtegod: koncertad, ozutelused. Praznikaližed akcijad pidetas openduzorganizacijoiš – školoiš da päivkodiš.
Paiči necidä valdkundas tehtas "Mamoi, minä armastan sindai!" - socialine akcii Maman päiväks. Nedalil kanman praznikad anttas tematižed kartaižed, miččid voib lahjoita mamoile, tehtas toižed azjtegod, miččed om omištadud praznikale[10].
Necil päiväl keradasoiš kanzaližen stolan taga, spravitoittas mamoid da baboid, lahjoitas heile änikod da lahjad. Sur' homaituz anttas mamoile, kel om äi lapsid, heile anttas arvkirjeižed, medalid da toižed pauklahjad. Erasiš regionoiš tehtas vastused pämehidenke[11].
Valdkundaližed pauklahjad mamoile
Venämal, kut aigemba-ki Sovetskijas Sojuzas, om valdkundaližiden pauklahjoiden sistem, mitte abutab arvostada mamoiden satusid lapsiden kazvatuses da vahvištoitta kanzan institutoid.
SSSRan pauklahjad
Sovetskijas Sojuzas oli tehtud mamoiden pauklahjoičemižen sistem. Vodel 1944 oli tehtud mugoižed pauklahjad:
- Mamoihuden medal' (I da II stepen') — anttihe mamoile, kel oli 5 libo 6 last.
- "Mamoin tetabuz'"-orden (I, II da III stepen') — anttihe mamoile, kel oli 7 libo 9 last.
- "Mamoi-geroi"-orden — ülembaine pauklahjoičendan znam, anttihe mamoile, kel oli 10 da enamba last.
Nügüdläižed valdkundaližed pauklahjad
Tradicii pauklahjoita mamoihut jatktase nügüdläižel Venämal.
- "Vanhembiden tetabut"-orden da "Vanhembiden tetabut"-ordenan medal' — oli tehtud vozil 2008 da 2010. Orden anttas vanhembile, ked kazvatiba seičeme da enamba last, medal' — nelläs da enambas lases.
- "Mam-geroi" — arvnimi — oli tehtud возрождено elokus vodel 2022 Venäman prezidentan Vladimir Putinan käsköl. Se anttas akoile, kudambad sündutiba da kazvatiba 10 da enamba last. Pauklahjoitud akale makstas ühten kerdan üks' million rubl'ad. Kül'mkus vodel 2022 necidä arvnimed saiba medni Kadirova Čečn'an Valdkundaspäi d ol'ga deht'arenko Jamalo-Nencan avtonomižes ümbrusespäi.
Maman päiv toižiš valdkundoiš
Maman päiv om rahvahidenkeskeine praznik, no erazvuiččiš valdkundoiš se praznuitas erazvuiččel aigal. Paksumba kaiked semendkun toižel pühäpäiväl - necil päiväl se praznuitas Amerikas, Kanadas, Avstralijas, Brazilijas, Germanijas, Italijas, Turcijas, Japonijas da toižiš valdkundoiš. Semendkun ezmäižel pühäpäivälmamoid ozateldas Ispanijas, Portugalijas, Vengrijas da Litvas.
Erasiš valdkundoiš om märitadud päiväd. Ozutesikš, Jegiptas mamoin päiv praznuitas 21. keväz'kud. Gruzijas — 3. keväz'kud, Armenijas — 7. sulakud, Belorussijas — 14. redukud, Pühän Bogorodican pokroval. Velikobritanijas "Mamoin pühäpäiv" kut aigemba-ki praznuitas keväz'kun ezmäižel pühäpäiväl. Ühtenzoittud rahvahiden organizacii mugažo tugedab idejad praznuita maman päiväd, miše kingitada homaitust akoiden oiktusihe da mamoihuden problemoihe mail'mas[12].
Melentartuižed toziazjad
- ZAGSan tedoiden mödhe vodes 2025 keskmäraine mamoiden igä, konz hän sündutab lapsen venämal, om 29,8 vot. Ku rindatada, ka tatan keskigä — 29,3 vot. 39 % mamoil nece oli ezmäine laps', 32 % — toine, 18 % — koumanz', da 11 % — nellänz' da videnz' laps'[13].
- Amerikalaižen Maman päivän iniciator Anna Džarvis elon lopus tuli pahaze mel'he, miše praznik om kommercializiruitud. Hän vastusti konditeran kompanijoid, praznikaližiden kartaižiden tegijoid da äniklaukoid, sanui, miše hö pahenzoitiba idejad ozatelda mamoid.
Homaičendad
- ↑ День матери в России придумала школьная учительница литературы. Облгазета (23 kül'mkud 2019). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ День матери 2025: какого числа отмечают в России, суть праздника, истории и традиции. РИА Новости (7 kül'mkud 2025). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ День матери: как появился праздник и где его принято отмечать. Mos.ru (27 kül'mkud 2016). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ Указ Президента Российской Федерации от 30.01.1998 г. № 120. Kremlin.ru. Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ Mother’s Day 2024 in Russia: warm wishes, traditions. Izvestia (24 kül'mkud 2024). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ «Ты чудо, созданное Богом». Национальная библиотека Республики Саха (Якутия). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ Рагнар Акселевич Фернберг. Scouts.ru. Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ Владислав Шанин. День матери в России: История и традиции праздника. Российская газета (25 kül'mkud 2022). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ День матери в России в 2025 году: дата, история. Лента.ру (15 sulakud 2025). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ Mother’s Day in Russia 2024: how the family holiday is celebrated. Izvestia (23 kül'mkud 2024). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ Mother’s Day in Russia. MIR Travel Company. Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ Best reasons to stand up for mothers this Mother’s Day. UN News (14 semendkud 2023). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.
- ↑ В России женщины в среднем рожают детей в 30 лет. РИА Новости (18 sulakud 2025). Дата обращения: 26 kül'mkud 2025.