Tulun
| Tulun | |||||
|---|---|---|---|---|---|
 | |||||
|
|||||
| 54°34′00″ с. ш. 100°34′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1735 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 460 | ||||
| Aigvö | UTC+8:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 39530 | ||||
| Počtan indeksad | 665220 | ||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
,_Sentinel-2_satellite_image,_2019-07-19.jpg)
Tulun (ven.: Тулу́н) om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Tulunan rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1735 kuti Tulunovskai-külä (ven.: деревня Тулуновская). Šingotaškanzihe žiloks kahten traktan sauvondan jäl'ghe — Moskvaspäi (1762−1774, nüg. «Sibir'»-trass) i Bratskhasai (19. voz'sadal, tämbäi nimitadas «Vitim»-trass). Transsib läbiti žilod, i vl 1897 ezmäine jonuz tuli Tulun-stancijha. Toine raudtestancii om Nür (ven.: Нюра). Tulun sai lidnan statusad vl 1927.
Tulun šingotase sömtegimištol, buran hilen samižel i mecan ümbriradmižel. Stöklantegim om sauptud vl 2002, gidrolitine tegim ei ole rados.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Ii-jogen känman molembil randoil (ven.: Ия, lankteb Bratskan vezivaradimhe, Angar-jogen hurapol'ne bassein), Päivnouzmaižen Sajanan ezimägišton mecstepin zonas, 460 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 352 km suvipäivnouzmha orhal vai 392 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Alaudinsk 107 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 117 km avtotel vai Transsibal.
Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om −0,8 C°, kezakun-elokun +15..+17 C°, tal'vkun-uhokun −17..−20 C°. Ekstremumad oma −47,2 C° i +36,5 C°. Paneb sadegid 373 mm vodes, enamba kezakus-elokus (54..76 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (10..17 mm kus).
Tulun om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 44 611 ristitud, vl 2017 — 41 671 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 56 tuhad eläjid vl 1987.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[3] oma kaičenus lidnas: kivine Pühän Jumalanmaman Katken (1913) i puine Mikulai-čudonsädajan (1909).
Tulunan agrarine tehnikum[4], medicinine kolledž[5] i Bratskan pedagogižen kolledžan filial oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan Duman oficialine sait (duma-tulun.ru). (ven.)
- Lidnan Administracijan oficialine sait (tulunadm.ru). (ven.)
| Irkutskan agjan lidnad | ||
| Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk | ||