Sibirin Usol'je

Рувики-späi
Sibirin Usol'je
Usolye-Sibirskoye.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
52°45′ с. ш. 103°39′ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1669
Pind
  • 74
Высота 440
Aigvö UTC+8:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 74 762 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 39543
Počtan indeksad 665460

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Lidnan kart tramvaijononke (2017)

Sibirin Usol'je (ven.: Усолье-Сибирское, burät.: Дабһан) om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suves. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, edel 2016. vot oli mugažo Usol'jen rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülünd rajonha).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1669 keitandsolan purtkil kuti Usol'je jenisejalaižil Mihalövad-vellesed-kozakoil. Usol'je sai lidnan statusad vl 1925. Vspäi 1940 om nügüdläiženke nimenke erištamha Permin sätud Usol'je-lidnaspäi. Šingotaškanzihe himižen tegimišton keskuseks Suren sodan jäl'ghe, pästtihe bazižid substancijoid, silikonad, mašiništod päiväižbatarejiden täht.

Sibirin Usol'je šingotase kaivuzmašiništon tegimel, farmaceftižen torhuden tegimel, «Baikal»-faneriž-virikombinatal, ratud kristalliden edheotandal, Usol'je-solredukurortal. Vodele 2017 travijad himižed edheotandad ei ole rados, om äi travijoid jändusid niišpäi, toksižed himižed tehmištlavuded oma likvidacijas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Angar-jogen hural randal (Bratskan vezivaradim), 440 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 66 km suvipäivnouzmha orhal, 79 km «Sibir'»-avtotedme vai Transsibal. Lähembaižed lidnad om Svirsk i Čerömhovo 40 km lodeheze orhal vai 50 km avtotel i Angarsk 30 km suvipäivnouzmha keskushesai orhal i kaikil teil.

Sibirin Usol'je om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad da transport

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 83 327 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 100 tuhad eläjid vll 1975−2001 (109 tuh. rist. vll 1985−1986).

Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen jumalanpert'[3] (letihe vll 1994−2016) i puine ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vll 2006−2008), katoline naižjumalankodi (vspäi 2002) i islaman pühäpert' oma väges lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Usol'jen industrialine i holitusen sferan tehnikumad, medicinine kolledž, Angarskan pedagogižen kolledžan filial, Irkutskan valdkundaližen tehnižen universitetan filial.

Avtobusad, tramvaid da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused (päraudtestancii da koume platformad) i kezaližed jogilaivad ühtenzoittas Irkutskan aglomeracijan toižidenke lidnoidenke.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused


Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk