Baikal'sk

Рувики-späi
Baikal'sk
Прибрежный район.jpg
Флаг
Флаг
51°31′02″ с. ш. 104°09′22″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1961
Pind
  • 819,25
Высота 460
Aigvö UTC+8:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 13 199 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 39542
Počtan indeksad 665930 da 665932
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Baikal'sk (ven.: Байка́льск) om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan suves. Se om Slüdänkan rajonan kahtenz' lidn da eländpunkt eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Transsiban penen stancijanno, cellülozbumagaižen kombinatan sauvojiden radnikžiloks senno vl 1961, nimitihe Baikal-järven mödhe. Vl 1966 kombinat radaškanzi, i radnikžilo sai lidnan statusad. Cellüloz i bumag oliba produkcijaks. Redusti järved lujas, i vspäi 2013 likvidiruidas kombinatad da sen jändusid.

Lidn šingotase Baikal'skan lämuzelektrokeskusel, lebun edheotandoil da turizmal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Baikal-järven suvirandal, 460 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, korktan Hamar-Daban-mägisel'ganno. Pened Solzan-jogi (ven.: Солзан, 34 km pitte) i Harlaht-jogi (ven.: Харлахта kümnen kilometran pitte) lanktas järvhe lidnan röunoiš. Matkad Irkutskhasai om 86 km pohjoižhe orhal, 147 km «Baikal»-trassadme (R-258) vai Transsib-raudtedme. Lähembaine lidn om Slüdänk 33 km lodeheze orhal, 38 km «Baikal»-avtotel vai Transsibal.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +0,9 C°, heinkun +16 C°, vilukun i uhokun −14,4..−14,8 C°. Paneb sadegid 778 mm vodes, enamba kezakus-elokus (119..168 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (13..16 mm kus). Voib olda lujid manrehkaidusid (10 ballhasai 12:späi).

Solzan-žilo (602 rist. vl 2012) i Osinovk-žilo (kaikenaigaižeta ristitištota vl 2012) mülüdas lidnankundha Baikal'skan ližaks. Lidnankundan pind — 819,25 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 583 ristitud, vl 2017 — 12 738 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 200 eläjad vl 1998.

Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert' om olmas vspäi 1778.

Baikal'skan saraktehnologijoiden da holitusen tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk