Bratsk

Рувики-späi
Bratsk
Wasserkraftwerk-Bratsk.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
56°09′07″ с. ш. 101°37′59″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Sergei Vasilievich Serebrennikov[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1955
Pind
  • 428
Высота 450 da 443
Aigvö UTC+8:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 224 071 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 3953
Počtan indeksad 665700–665732

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Bratskan administrativižed rajonad:
     Padunan rajon      Oigedrandaline rajon      Keskuzrajon

Bratsk (ven.: Братск) om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn i koumanz' surtte lidnümbrik, mugažo Bratskan rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).

Istorii

Enzne Bratskan lidnuz (ven.: Братский острог) oli tetab vspäi 1631 Padunan kos'kenno Angar-jogen randal, alištui Jeniseiskan lidnusele. Vl 1954 nevondkundaline tobmuz päti sauda järedad gidroelektrostancijad kos'ken rajonas, i sirtihe enamba sadad eländpunktoid täutmaha vezivaradint, sidä kesken Bratsk-žilod-ki. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1955 12. päiväl tal'vkud radnikžiloiden ühtištusel, nimitihe rajonan Bratsk-žilo-keskusen mödhe. Lidnan rajonad oma erigoittud taigmecan saril tähäsai.

Vll 1954−1961 saudihe padoseinäd da GES:ad, vozil 1961−1967 pästtihe töhö GES:an agregatoid da täuttihe Bratskan vezivaradint (169 km³, kahtenz' surtte mail'mas). Bratsk šingotase äisarakoižeks keskuseks, energetikal i alüminijantegimel, mecan ümbriradmižel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Angar-jogen Bratskan i Ust'-Ilimskan vezivaradimiden randoil, 296..618 m korktusil, 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 460 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 618 km avtotedme vai 983 km raudtedme. Lähembaine lidn om Vihorevk 10 km päivlaskmha orhal Bratskan röunaspäi, 43 km avtotedme (lidnan keskusespäi) vai 30 km raudtedme (Bratsk-stancijaspäi).

Bratsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnan koume rajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, no eriližed administrativižed komitetad ohjatas niil.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 246 319 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 289 tuhad eläjid vll 1991−1993, se poleni eländpunktoiden erištundan tagut.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Bratskan valdkundaline universitet, 4 tehnikumad i 5 kolledžad.

Ižanduz

Bratsk šingotase elektroenergetikal, alüminijantegimel, raudühthesuladusiden tegimel, cellülozbumagaižel tegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (pilindmaterialad, faner, raudbeton, metalližkonstrukcijad, keradajad pertid) i sömtegimištol (leib, jomižed), mugažo lämbituzmašiništon edheotand radab.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo jogistancii radab kezaaigan. Avtoümbärte mäneb lidnan päivlaskmaižen i pohjoižen röunanno. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Bratsk-lendimport (BTK / БРС) sijadase Bratskan rajonan territorijal, 3 km pohjoižröunaspäi, tehtas reisid Venäman lähembaižihe järedoihe lidnoihe i Moskvha.

Galerei

Irdkosketused



Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk