Bodaibo (lidn)

Рувики-späi
Bodaibo
Бодайбо главная улица.jpg
Герб
Герб

57°51′02″ с. ш. 114°11′36″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1864

Pind
  • 11
Высота

280 и 301

Aigvö

UTC+8:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 8921 чел. (2021)[3]
Lugud
Telefonan kod

39561

Počtan indeksad

666904

-
lugeda  diskussii  redaktiruida

Bodaibo (jakut.: Бодойбо) om Bodaibon rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2010.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1864 samha kuldad kuti Bodaibon rezidencii (ven.: Бодайбинская резиденция) — jüguiden varažom. Nimitihe Bodaibo-jogen mödhe (vai ven. Бодайбинка, 98 km pitte, lankteb Vitimha). Bodaibon alangišt oli kuldan samižen päsijaks avoinuden mahtusel. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1903, mülüi Jakutskan gubernijha. Vll 1864−1967 kaidraižuine raudte oli olmas pohjoižpäivnouzmha, kuldan samižen žiloidennoks, avtote om saudud sen sijas.

Bodaibo šingotase Mamakanan GES:al, kuldan sezonižen samižen edheotandoil, jogiportal i sömtegimištol (lihan i leibän edheotandad).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Vitim-jogen oiktal randal (Lenan oigedpol'ne bassein), 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Taksimo suvhe, ühtenzoittas avtotel 240 km pitte, avtotesild Vitiman kal't om sauvomas vodele 2025. Voib sadas Irkutskhasai regionaližen lendimportan kal't (ODO / БДБ, ühesa reisad nedališ).

Klimat om terav kontinentaline. Tal'v om vilu, lämuz voib sadas +35 Cel'sijan gradushasai kaiken kezan aigan. Voden keskmäine lämuz om −5,1 C°, heinkun +17,9 C°, vilukun — −29,9 C°. Ekstremumad oma −55,1 C° i +39,6 C°. Paneb sadegid 465 mm vodes, enamba kezakus-elokus (67..84 mm kus).

Nerpo-žilo (6 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Bodaibon ližaks. Lidnankundan pind — 26 708,85 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 340 ristitud, lidnankundan — 15 358 ristitud. Kaik 13 104 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18 226 eläjad vl 1959 i 21 700 eläjad vl 1992. Ristitišt poleneb kacmata kuldan samižen ližadushe.

Ortodoksižen hristanuskondan puine Raštvoiden jumalanpert'[4] om letud vl 1876.

Bodaibon kaivuztehnikum[5] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk