Vanh Krim
Lidnan znam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021`) | 10,470 ristitud |
Pind | 9,97 km² |
Telefonkod | +7−36 555 |
Aigvö | UTC+3 |
Vanh Krim (ven.: Старый Крым, ukr.: Старий Крим, krim.-tat.: Эски Къырым / Eski Qırım) om lidn Kriman suvipäivnouzman poles Venämal. Mülüb Kirovskan rajonaha.
Istorii
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal Kirim-nimitusenke, se oli Kuldaižen ordan sijaližen emiran rezidencijaks, tatarlaižiden i armenijalaižiden torguindlidnaks. Aigan mändes nimitaškanzihe kaiken pol'saren necen lidnan mödhe.
Vanh Krim šingotase sömtegimištol. Seičeme muzejad, Armenižen jumalankodikundan Surb Hač-jumalankodi («pühän ristan»), islaman medrese i vanhan lidnan jändused oma olmas lidnas da sen ümbrištos. Keskaigan lidn oti surembad territorijad mi nügüd'.
Geografii
Lidn sijadase Čurük-Su-jogen üläjoksmusen hural randpolel (krim.-tat.: Çürük Suv, 33 km pitte, alajoksmuz kävutase Pohjoižkriman kanalaks), 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Simferopolihesai om 78 km päivlaskmha orhal vai 90 km avtotedme. Lähembaine lidn om Feodosia 20 km päivnouzmha avtotedme.
Vanh Krim om lidnankundan üks'jäine eländtaho.
Eläjad
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 9 485 ristitud, vl 2014 — 9 277 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 101 eläjad vl 2001.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 49,5%, krimantatarlaižed — 35,7%, ukrainalaižed — 7,0%, totarlaižed — 3,3%, grekalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,5%, turkad — 0,5%, uzbekad — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.
Homaičendad
Irdkosketused
Vanh Krim Vikiaitas |
Kriman lidnad | |||
Kriman Valdkund | Alupka | Alušta | Arm'ansk | Bahčisarai | Belogorsk | Džankoi | Feodosia | Jalta | Jevpatoria | Kerč | Krasnoperekopsk | Saki | Simferopol' | Sudak | Ščolkino | Vanh Krim | ||
Sevastopol' | Balaklava | Inkerman | Sevastopol' | ||