Inkerman

Рувики-späi
Inkerman
Inkerman-c1910.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
44°36′51″ с. ш. 33°36′30″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 2
Высота 50 ± 1
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 13 858 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 92
Počtan indeksad 299703 — 299709
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Inkerman (ven.: Инкерман, ukr.: Інкерма́н, krim.-tat.: Инкерман / İnkerman) om lidn da raudtestancii Kriman suves. Se alištub Sevastopol'-lidnan tobmudele da ei mülü Kriman Tazovaldkundha.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal m.e. kuti Kalamit-lidnuz (Kalamita). Vl 1475 turkad anastiba lidnust i udesnimitihe nügüdläižikš (inkerman «karakaz lidnuz»), no se oli heile tarbhaižuseta, vaiše jändused oliba lidnusespäi 18. voz'sadal.

Venäman imperijan ezmäižed futorad oliba saudud lidnusenno 19. voz'sadan keskes. Saihe kivid sauvomha Sevastopolid. Vll 1976 erigoittihe eländpunktad Sevastopolišpäi i nimitihe lidnad Belokamensk:aks, se oli vauktan kiven purtkeks sauvomha. Vspäi 1991 lidn nimitase nügüdläižikš raudtestancijan mödhe «Simferopol' — Sevastopol'»-raudtekeskustal.

Inkerman šingotase raudten edheotandoil i vintegimel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Krim-pol'saren südäimes, Čorn-jogen (ukr.: Чорна 35 km pitte) lanktendan sijan oiktal randal pit'kha Sevastopolin merikarha, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sevastopolin keskushesai om 5 km päivlaskmha.

Inkerman mülüb Sevastopolin Balaklavan rajonha.

Eläjad

Vl 2011 eläjiden lugu oli 11 884 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 442 eläjad vl 1989.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 82,9%, ukrainalaižed — 11,8%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,7%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.

Irdkosketused



Kriman lidnad
Kriman Valdkund Alupka | Alušta | Arm'ansk | Bahčisarai | Belogorsk | Džankoi | Feodosia | Jalta | Jevpatoria | Kerč | Krasnoperekopsk | Saki | Simferopol' | Sudak | Ščolkino | Vanh Krim
Sevastopol' Balaklava | Inkerman | Sevastopol'