Topki

Рувики-späi
Topki
Герб
Герб

55°17′00″ с. ш. 85°37′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1914

Pind
  • 51,7
Aigvö

UTC+7:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 27 158 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod

38454

Počtan indeksad

652300–652309

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida

Topki (Kemerovon agjan lodehes. Se om Topkin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2005.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 raudtestancijaks «Transsib — Ščeglovo»-jonol. Vspäi 1917 puruvedimiden depo radoi, NSTÜ:n parahim 1930-nzil vozil. Kätihe radnikžiloks vl 1929. Se sai lidnan statusad vn 1933 10. päiväl sulakud. Järed cementtegim om saudud vll 1953−1966, radab sijaližel torhudel.

Topki šingotase cementantegimel, raudten edheotandoil i sömtegimištol (kiruhsöndan «Podorožnik»-verkon tehmine). Om raudtesol'meks Transsiban, Kemerovon i Novokuzneckan čuradusihe.

Geografijan andmused

Lidn sijadase 230..310 m ü.m.t. korktusil. Tahond om sokaz päivlaskmha lidnaspäi. Matkad mouckiven löudmižsijad 7 kilometras lodeheze. «Sibir'»-avtote (R-255) ümbärdab lidnad pohjoižpäivnouzmaižes poles.

Topki om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 28 641 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 34 100 eläjad vl 1992.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[3] oma olmas lidnas: ph. Sergii Radonežalaižen pühäpert' (om saudud vll 1994−2006) i ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vl 1972, eile rados).

Topkin tehnine tehnikum[4] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Kemerovon agjan lidnad
Anžero-Sudžensk | Belovo | Berözovskii | Gur'jevsk | Jurg | Kaltan | Kemerovo | Kiselövsk | Leninsk Kuzneckii | Mariinsk | Meždurečensk | Miski | Novokuzneck | Osinniki | Polisajevo | Prokopjevsk | Salair | Taig | Taštagol | Topki