Leninsk Kuzneckii

Рувики-späi
Leninsk Kuzneckii
Fail:Сталинские дома на пл.Победы г.Ленинска-Кузнецкого.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
54°39′00″ с. ш. 86°10′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1763
Pind
  • 112,7
Высота 230
Aigvö UTC+7:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 92 244 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 38456
Počtan indeksad 652500

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Leninsk Kuzneckii (ven.: Ленинск-Кузнецкий) om Venäman lidn Kemerovon agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe kuti Meždurečensk-ki, Leninsk Kuzneckijan lidnümbrikon administrativine keskuz, mugažo om Leninsk Kuzneckijan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1759 kuti Kol'čugino-parččom (ven.: заимка Кольчугино) alusenpanijan radmižen mödhe (ven.: кольчуга «renghištpaid»). Vl 1883 avaitihe ezmäšt «Satuz»-kaivut (ven. Успех) Kol'čuginonno, i järgeline külä kändase kivihilen samižen keskuseks. Vl 1914 raudte tuli lidnha. Vll 1922−1925 nimitihe Lenino-žiloks. Vn 1925 6. päiväl kezakud žilo sai lidnan statusad Leninsk Kuzneckii nimenke erištamha Leninsk Omskii-lidnaspäi, vides vodes ühtištuihe jäl'gmäšt Omskanke.

Mülütihe Polisajevo- i Krasnogorskii-žiloid Leninsk Kuzneckijha vl 1987. Vl 1989 tühjitihe lidnan jagandad kahteks rajonaks i erigoittihe Polisajevod, anttihe sille lidnan statusad. Vodele 2008 saihe 1 mlrd tonnoid kivihil't.

Leninsk Kuzneckii šingotase kivihilen samižel (koume kaivut, enamba 10 mln tonnoid vodes), himižel sarakol (koksan tehmine, materialad), metalližiden tegesiden edheotandoil, sömtegimištol, omblendedheotandoil (sobad i kengäd), mugažo mecanümbriradmižen edheotand i sauvondmaterialiden tegim ratas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Inänjogen (ven.: Иня́) oiktal randal, Kuzneckan katl'usen keskuses, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kemerovohosai om 77 km pohjoižhe orhal, 90 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Polisajevo ani suvipäivnouzmha, kundaližen transportan maršrutad oma ühthižed kahtes lidnas.

Nikitinskii-žilo (2 257 rist. vl 2010) i Industrii-žilo raudtestancijanno (15 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Leninsk Kuzneckijan ližaks. Lidnümbrikon pind — 112,72 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 101 666 ristitud, lidnümbrikon — 103 938 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 135 tuh. eläjid vl 1986 i 169 tuh. eläjid vl 1987 (Polisajevo-lidnanke). Vl 2018 kaik 98 254 ristitud elihe lidnümbrikos.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Leninsk Kuzneckijan kaivuztehnine tehnikum[3], politehnine tehnikum[4], olimpižen rezervan profškol, Kemerovon agjan medicinižen kolledžan filial, Kemerovon professionaliž-tehnižen kolledžan filial, Tomskan valdkundaližen arhitekturan da sauvondan universitetan filial.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Kemerovon agjan lidnad
Anžero-Sudžensk | Belovo | Berözovskii | Gur'jevsk | Jurg | Kaltan | Kemerovo | Kiselövsk | Leninsk Kuzneckii | Mariinsk | Meždurečensk | Miski | Novokuzneck | Osinniki | Polisajevo | Prokopjevsk | Salair | Taig | Taštagol | Topki