Mail'man vezisotahoiden päiv

Рувики-späi
Mail'man vezisotahoiden päiv
White Sea and Solovki.jpg
Tip Ekologine
Znamoičend kingitada ristitun homaičust vezisotahoiden problemoihe
Om tehtud vodel 1997
Päiv 2. uhokud
Om sidotud "Ramsaran konvencijan" allekirjutandanke
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Mail'man vezisotahoiden päiv (angl.: World Wetlands Day, ven.: Всемирный день водно-болотных угодий) — rahvahidenkeskeine päiv, mitte praznuitas joga voden kaikel Mal 2. uhokud[1].

Istorii

Mail'man vezisotahoiden päiv praznuitas mail'mas vodelpäi 1997.

Päiv necen praznikan täht ei olend valitud muite: necil päiväl, 2. uhokud vodel 1971 Iranan Ramsar-lidnas oli allekirjutadud "Konvencii vezisotahoiš" (angl.: Convention on Wetlands). Nece azjbumag om tetab kut "Ramsaran konvencii" (ven.). "Konvencii vezisotahoiš" oli allekirjutadud, miše kaita vezisotahoid, miččil om rahvahidenkeskeine znamoičend (päazjas kut eländtahod vezilinduiden täht).

Voden 2026 vilukuks konvencijan ühtnikoin om 172 valdkundad. Miše ma voiži putta Ramsaran konvencijaha, sen sijal pidi säta hot' üks' "Ramsaran taho". Muga, Venämal "Ramsaran tahoiže" müläb 35 vezisotahod, miččed oma 21 regionan sijoil, niiden üleine pind om enamb kümned millionad gektarad[2].

Voden 2025 heinkus Venäman prezident Vladimir Putin allekirjuti käskön man lähtendas Ramsaran konvencijaspäi. Kožmusen rad oli heittud Venäman da toižiden maiden keskes 21. tal'vkud vodel 2025[3].

Rahvahidenkeskeižen päivän sädajad vedäba erazvuiččid azjtegoid, niiden pätegend om kingitada rahvazkundan da erazvuiččiden maiden valdmehišton homaičust vezilinduiden eländtahoiden kaičendaha, a mugažo ozutada vezisotahoiden tarbhut Man ekosistemas.

Homaičendad

Lähtked