Drezden

Рувики-späi
Drezden
saks.: Dresden
DD-canaletto-blick.jpg
Флаг Герб[d]
Флаг Герб[d]

51°03′ с. ш. 13°44′ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Dirk Hilbert[d]

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1206

Pind
  • 328,48 (2016, 31 tal'vkud 2017)[2][3]
Высота

112 ± 1

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 561 922 чел. (31 redukud 2022)[4]
Lugud
Telefonan kod

351 и 35201

Počtan indeksad

01067, 01326, 01309, 01069, 01097, 01099, 01159, 01127, 01307, 01129 и 01279

Avtomašinoiden nomeroiden kod

DD[5]

-

Официальный сайт(saks.)(angl.)(fr.)(isp.)(ital.)(čeh.)(pol'š.)(ven.)

Drezden на карте

lugeda  diskussii  redaktiruida

Drezden (Saksonijan administrativine keskuz, federacijanman kahtenz' surtte lidn Läipcigan jäl'ghe.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1206 kuti ridan objekt Acta sunt hec dresdene-dokumentas, vl 1216 mainitase lidnan statusanke.

Jäl'gmaižen mail'man sodan lopus Vanhan lidnan rajon (saks. Altstadt) oli pandud mantazole (om udessündutadud täuzin), enamba 100 tuhad ristituid pölištui Suren Britanijan i AÜV:oiden bombardiruindan aigan da lämoipalospäi vn 1945 13. i 14. uhokud.

Drezden šingotase lendimiden tehmižel (Airbus), kal'hiden kebnavtoiden ühthekeradamižel (Volkswagen), torguindmašiništon pästandal, AMD:n ližaprocessoriden fabrikal, farmaceftižel sarakol (vakcin), muziksoitoiden edheotandoil, turizmal (8 mln rist. vl 2009).

Geografijan andmused

Lidn seižub El'banjogen randoil, 112 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine keskuz sijadase El'ban hural randal. Matkad Čehanman röunhasai om 40 km suvhe, Berlinhasai — 164 km pohjoižhe orhal, 190 km avtol vai raudtel. Mec da puištod ottas lidnan territorijan kaks' koumandest.

Drezden jagase 19 lidnümbrikho.

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 530 754 ristitud. Vl 2008 kaik 780 561 ristitud elihe ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 649 252 eläjad vl 1933.

Üläopendusen 12 aluzkundad ratas lidnas.

Irdkosketused



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Baden-Vürtemberg (Bavarii (Brandenburg (Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Gessen (Meklenburg da Ezine Pomeranii (Pohjoine Rein da Vestfalii (Reinland-Pfal'c (Saar (Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Šlezvig-Gol'štein (Türingii (Erfurt)