Läipcig

Läipcig
saks.: Leipzig
Флаг Герб[d]
51°20′24″ с. ш. 12°22′30″ в. д.
Valdkund	Saksanma
Глава	Burkhard Jung[d]
Istorii da geografii
Pind	297,8 (10 keväz'kud 2019)
Высота	113
Aigvö	, летом UTC+2:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲625 341 чел. (31 keväz'kud 2023)
Lugud
Telefonan kod	0341
Počtan indeksad	04003, 04357, 04275, 04155, 04157, 04109, 04105, 04229, 04317 и 04159
Avtomašinoiden nomeroiden kod	L
-
Официальный сайт(saks.)
lugeda • diskussii • redaktiruida

Läipcigan administrativižed ümbrikod.

Läipcig (ülälužic.: Lipsk) om lidn Saksonijan kaikiš järedamb lidn, valdkundan kahesanz'-kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe (kuti Dortmund i Essen).

Lujas sur' i vanh tutab universitet radab lidnas vspäi 1409. Erazvuiččed jogavoččed jarmankad oleldas Läipcigas.

Istorii

Ezmässai slavilaižed (lužican serbalaižed) oliba elänuded neciš lidnas, sid' se kändihe saksalaižeks. Läipcig sai lidnan oiktusid vl 1165.

Läipcig šingotase avtoiden tehmižel (BMW, Porsche), elektrotehnižel sarakol (Siemens:an kompressorad), mašinansauvomižel, biotehnoparkal i südäikeran tedokeskusel, turizmal (3 mln ödumižid vl 2017) i logistikal (Amazon, DHL), mugažo fortepjanon tehmižel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Saksonijan lodehes, Läipcigan alangišton keskuses. Matkad Berlinhasai om 150 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 187 km avto- da raudtel.

Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°. Tal'vel voib panda lunt.

Vspäi 1992 Läipcig jagase 10 administrativižhe lidnümbrikho (saks. Stadtbezirk), nimitadas niid mail'man čuradusiden mödhe.

Eläjad

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 502 979 ristitud, sil aigalpäi ližadub korktan sündutandmäran tagut i immigracijan taguiči. Läz 1 mln eläjid om ezilidnoidenke. Kaikiš suremb ristitišt oli 718 200 eläjad vl 1930, mugažo 617 574 eläjad vl 1950 sodan jäl'ghe. Vl 1999 suretihe lidnan territorijad. Eläjad verazmaiženke augotižlibundanke otiba 13,4% vl 2017, hö tuliba Päivnouzmaižen Evropan maišpäi, Sirijaspäi i Vjetnamaspäi päpaloin.

Religijan mödhe (2015): toižed religijad i religijatomad — 83,9%, Evangelijan hristanuskojad — 11,7%, Riman katolikad — 4,4%.

Transport

Avtobusad, tramvaid da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lidnan päraudtestancii om üks' kaikiš surembišpäi mail'mas honusiden pindan mödhe.

Om kaks' lendimportad ümbrištos: rahvahidenkeskeine Läipcig/Galle (LEJ, kahtenz' surtte jüguiden lendimport Saksanmas) da regionaline Läipcig/Al'tenburg.

Galerei

• 

  Federaline administrativine käskuzkund vl 2008

• Thomaskirche.jpg

  Homan jumalanpert'

• 

  Läipcig vl 1900

• 

  Memorialine «Runde Ecke»-muzei «Štazi»-radnikoičendas

• BMW Leipzig MEDIA Download Luftaufnahme 3 max.jpg

  BMW-kompanijan avtotegim

Tetabad ristitud

Sündnuded

Vl 1813 sur' Rihard Vagner-muzikankirjutai oli sündnu Läipcigha. Se om kodilidnaks neniden ristitkundan šingotajiden täht: Johan Vol'fgang fon Göte-kirjutai, Fridrih Vil'gel'm Nicše-filosof.

Elänuded

• Sur' Läibnic-matematikantedomez' da filosof openzihe Läipcigan universitetas vll 1661−1666.
• Vll 1723−1750 genialine Johan Sebast'jan Bah-muzikankirjutai radoi organistan da horan ohjandajan Pühän Homan jumalanpertiš.
• Elena Obrazcova (1939−2015), venälaine operpajatai.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (leipzig.de). (saks.) (angl.)
• Venäman generaline konsuluz Läipcigas (leipzig.mid.ru). (ven.) (saks.)
• Läipcig-Leksikon – Vajehnik Läipcigas (leipzig-lexikon.de).