Vagner Rihard

Рувики-späi
Vagner Rihard
saks.: Richard Wagner
Rihard Vagner vn 1871 fotokuval
Rihard Vagner vn 1871 fotokuval
nimi:

saks.: Wilhelm Richard Wagner

Sündundpäiv

22 semendkud 1813(1813-05-22)[1][2][…]

Sündundsija:
Kolendpäiv:

13 uhokud 1883(1883-02-13)[1][2][…] (69 vot)

Kolendsija:
Valdkund
Professijad:

muzikankirjutai, libretist, dirigent, esseist, teatrilavastaja, autobiograaf, runokirjutai, pianist, muusikakriitik, muzikant, päevikupidaja, kirjutai

Tat

Carl Friedrich Wagner[d][5]

Mam

Johanna Rosina Wagner-Geyer[d][5]

Супруга

Cosima Wagner[d][3] и Minna Planer[d][3]

Lapsed

Siegfried Wagner[d][6] и Isolde Wagner[d]

Pauklahjad da premijad
Bavarian Maximilian Order for Science and Art
Allekirjutuz

Изображение автографа

diskussii  redaktiruida
Bairoitas, Bavarii, Saksanma

Rihard Vagner (Reinan Ühtnend — kol. 13. uhoku 1883, Venecii, Italijan kunigahuz) oli tutab kaikes mail'mas sur' saksalaine muzikankirjutai, dirižor, čomamahton teoretik, muzikan arvostelii da reformator.

Vagner om romantizman ezitai. Čomamahton šingotai valatoiti lujas Evropan da kaiken mail'man muzikkul'turad.

Mez' oli librettod ičeze operoiden täht. Bavarijan Lüdvig II-kunigaz päzuti Vagnerad velgišpäi i andoi pid'oitelendad.

Vagneran operad

(nece nimikirjutez ei ole täuz')

  • «Rienci, jäl'gmäine tribun» (1838−1840, saks.: Rienzi, der Letzte der Tribunen)
  • «Lendai alamalaine» (1841, Der Fliegende Holländer)
  • «Tannhöizer» (1843−1845, Tannhäuser)
  • «Loengrin» (1845−1848, Lohengrin)
  • «Reinan kuld» (1852−1854, Das Rheingold)
  • «Val'kirii» (1852−1856, Die Walküre)
  • «Tristan da Izol'da» (1857−1859, Tristan und Isolde)
  • «Nürnbergan mastarpajatajad» (1868, Die Meistersinger von Nürnberg)
  • «Zigfrid» (1871, Siegfried)
  • «Jumaloiden pölištuz» (1871−1874, Götterdämmerung)
  • «Parsifal'» (1882, Parsifal)

Nell' operad sädas «Nibelungiden Rengaz»-operciklad: «Reinan kuld», «Val'kirii», «Zigfrid» i «Jumaloiden Pölištuz».

Homaičendad

  1. 1,0 1,1 Richard Wagner // Internet Broadway Database (англ.) — 2000.
  2. Itaú Cultural Richard Wagner // Enciclopédia Itaú Cultural (порт.) — São Paulo: Itaú Cultural, 2001. — ISBN 978-85-7979-060-7
  3. 3,0 3,1 Kindred Britain
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 de Pas L. v. Genealogics (англ.) — 2003.
  6. 6,0 6,1 Вагнер, Зигфрид (рус.) // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1905. — Т. доп. I. — С. 355. — 956 с.


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.