Štuttgart
| Štuttgart | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| saks.: Stuttgart[1] | |||||
 | |||||
|
|||||
| 48°46′39″ с. ш. 9°10′48″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Глава | Frank Nopper[d][2] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 245 ± 1 da 247 ± 1 | ||||
| Aigvö | UTC+1[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 0711 | ||||
| Počtan indeksad | 70173, 70174, 70176, 70178, 70180, 70182, 70184, 70186, 70188, 70190, 70191, 70192, 70193, 70195, 70197, 70199, 70327, 70329, 70372, 70374, 70378, 70435, 70437, 70439, 70376, 70469, 70499, 70563, 70565, 70567, 70569, 70597, 70599 da 70619 | ||||
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | S | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт(saks.) | |||||
 |
|||||
| Fail:Location map Stuttgart.svg | |||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
![Герб[d]](/wiki/Fail:DEU_Stuttgart_COA.svg)
Štuttgart (saks.: Stuttgart [ˈʃtʊtɡaʁt], sündui saksan Stutengarten-sanaspäi — «hebonvodindferm»; švabijan pagin: Schduagert [ˈʒ̊d̥ua̯ɡ̊ɛʕd̥]) om lidn Saksanman suvipäivlaskmas. Se om kudenz' surtte lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe. Om olmas Baden-Vürtemberg-federacijanman pälidnaks vspäi 1952.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 950 küläks holitamha hebonvodindfermad. Vl 1219 se sai lidnan statusad. Vozil 1251−1952 oli Vürtemberg-man pälidnaks.
Mail'man tetabiden mašiništonsauvomižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Štuttgartas: Daimler, Porsche. Lidnan fondbirž om kahtenz' znamoičendal valdkundas Frankfurtan fondbiržan jäl'ghe.
Geografijan andmused
Lidn sijadase istorižes Švabii-regionas, federacijanman keskuzpalas, Nekkar-jogen randoil (Reinan oiged ližajogi), Al'piden ezimägišton 207..549 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°. Paneb sadegid 718 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (86 mm kus).
Štuttgart jagase 23 lidnümbrikho (saks. Stadtbezirk), ned alajagasoiš 152 lidnrajonha (saks. Stadtteil).
Eläjad
Vl 2012 eläjiden lugu oli 597 939 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 640 560 eläjad vl 1962 i 633 158 eläjad vl 1970. Läz 2,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Lidnalaižiden kaks' videndest oma sündnuded verhiže maihe, videndez oli Saksanman rahvahanikuseta (2006).
Transport
Avtobusad, ezilidnelektrojonused, tramvaid, mägitramvai da funikulör oma kundaližtransportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (STR) sijadase 12 km lidnan keskusespäi suviröunal. Tehtas äi reisid Evropadme, Keskmeren lebutahoiže, mugažo om reisid Turkanmaha i AÜV:oiden päivnouzmha.
Irdkosketused
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (stuttgart.de). (saks.) (angl.)
| Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused | ||
| Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt) | ||