Štuttgart

Štuttgart
saks.: Stuttgart
Флаг Герб[d]
48°46′39″ с. ш. 9°10′48″ в. д.
Valdkund	Saksanma
Глава	Frank Nopper[d]
Istorii da geografii
Pind	207,35 (31 tal'vkud 2017)
Высота	245 ± 1 и 247 ± 1
Aigvö	UTC+1[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼626 275 чел. (31 tal'vkud 2021)
Lugud
Telefonan kod	0711
Počtan indeksad	70173, 70174, 70176, 70178, 70180, 70182, 70184, 70186, 70188, 70190, 70191, 70192, 70193, 70195, 70197, 70199, 70327, 70329, 70372, 70374, 70378, 70435, 70437, 70439, 70376, 70469, 70499, 70563, 70565, 70567, 70569, 70597, 70599 и 70619
Avtomašinoiden nomeroiden kod	S
-
Официальный сайт(saks.)
Fail:Location map Stuttgart.svg
lugeda • diskussii • redaktiruida

Fail:Stuttgart Rathaus01.JPG

Lidnan tobmuden pert'

Štuttgart (Saksanman suvipäivlaskmas. Se om kudenz' surtte lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe. Om olmas Baden-Vürtemberg-federacijanman pälidnaks vspäi 1952.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 950 küläks holitamha hebonvodindfermad. Vl 1219 se sai lidnan statusad. Vozil 1251−1952 oli Vürtemberg-man pälidnaks.

Mail'man tetabiden mašiništonsauvomižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Štuttgartas: Daimler, Porsche. Lidnan fondbirž om kahtenz' znamoičendal valdkundas Frankfurtan fondbiržan jäl'ghe.

Geografijan andmused

Lidnan rajonad vl 2009.

Lidn sijadase istorižes Švabii-regionas, federacijanman keskuzpalas, Nekkar-jogen randoil (Reinan oiged ližajogi), Al'piden ezimägišton 207..549 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°. Paneb sadegid 718 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (86 mm kus).

Štuttgart jagase 23 lidnümbrikho (saks. Stadtbezirk), ned alajagasoiš 152 lidnrajonha (saks. Stadtteil).

Eläjad

Vl 2012 eläjiden lugu oli 597 939 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 640 560 eläjad vl 1962 i 633 158 eläjad vl 1970. Läz 2,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Lidnalaižiden kaks' videndest oma sündnuded verhiže maihe, videndez oli Saksanman rahvahanikuseta (2006).

Transport

Avtobusad, ezilidnelektrojonused, tramvaid, mägitramvai da funikulör oma kundaližtransportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (STR) sijadase 12 km lidnan keskusespäi suviröunal. Tehtas äi reisid Evropadme, Keskmeren lebutahoiže, mugažo om reisid Turkanmaha i AÜV:oiden päivnouzmha.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (stuttgart.de). (saks.)  (angl.)

	Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alasaksonii (Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Brandenburg (Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Gessen (Meklenburg da Ezine Pomeranii (Pohjoine Rein da Vestfalii (Reinland-Pfal'c (Saar (Saksonii (Saksonii-Anhal't (Šlezvig-Gol'štein (Türingii (Erfurt)