Potsdam
| Potsdam | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| saks.: Potsdam | |||||
.jpg) | |||||
|
|||||
| 52°24′00″ с. ш. 13°04′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Глава | Mike Schubert[d] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Pind | |||||
| Высота | 35 | ||||
| Aigvö | UTC+1[d], летом UTC+2:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 033208, 033201 da 0331 | ||||
| Počtan indeksad | 14467, 14482, 14469, 14471, 14473, 14476, 14478 da 14480 | ||||
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | P | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт(saks.)(ven.) (angl.) | |||||
| Fail:Brandenburg P.svg | |||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
Potsdam (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈpɔtsdam]; alalužic.: Podstupim) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Brandenburg-federacijanman administrativižeks keskuseks.
Potsdaman lidnused da sadud mülüdas UNESCO:n mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vozišpäi 1990−1999.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 993, konz rimalaine Otton III-imperator lahjoiči nenid maid Kvedlinburgan abbatusele. Vl 1345 sai torguindan oiktusid da lidnan statusad.
Vl 1660 Prussijan Fridrih Vil'gel'm-gercog (Brandenburgan kurfürst) pani Potsdamad ičeze rezidencijaks Berlinanke ühtes. Vspäi 1713 Potsdam tegihe sodavägiden järedaks sijaduseks. Edel 1918. vot Prussijan, sid' Germanijan imperijan käskuzkund, ohjastusen äjad sauvused sijazihe Potsdamas. Vl 1945 (17. heinku — 2. eloku) Potsdaman konferencii oli lidnas, se märhapani Evropan i Japonijan imperijan tulijad aigad.
Geografijan andmused
Potsdam mülüb Berlin-pälidnan aglomeracijha, sijadase Berlinan suvipäivlaskmaižen röunan taga, 20 kilometras sen keskusespäi. Vilusodan aigan ümbärzihe Päivlaskmašt Berlinad, i pälidnan keskuz oli 40 kilometras. Potsdam seižub Hafel'-jogen (El'ban oiged ližajogi) da läz 20 järviden randoil, 29..114 m ü.m.t korktusil, 32 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Potsdam jagase ühesaks lidnümbrikoks (saks.: Ortsteil).
Eläjad
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 156 906 ristitud. Vl 2015 ristitišt oli kaikiš suremb lidnan istorijas — 167 745 eläjad.
Potsdaman universitetan[5] aluz om pandud vl 1991, i ristitišton kudendez om üläopenikoikš. Enamba 30 tedoinstitutoid sijadasoiš lidnas (fizik, fiziologii, klimat).
Transport
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonusiden S7-maršrut ühtenzoitab Potsdamad Berlinanke. «Berlin — Potsdam»-raudte tegihe ezmäižeks valdkundas vl 1839, nügüd'aigan raudterengaz ümbärdab Berlinad Potsdamanke.
Homaičendad
- ↑ archINFORM (нем.) — 1994.
- ↑ https://www.destatis.de/DE/ZahlenFakten/LaenderRegionen/Regionales/Gemeindeverzeichnis/Administrativ/Aktuell/05Staedte.html
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal) — Federal Statistical Office.
- ↑ Gemeindeverzeichnis (4. Quartal 2022) (нем.) — DESTATIS, 2023.
- ↑ Potsdaman universitetan sait (uni-potsdam.de). (saks.) (angl.)
Irdkosketused
| Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused | ||
| Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt) | ||