Černähovsk

Рувики-späi
Černähovsk
Cernjahovsk.png
Флаг Герб
Флаг Герб
54°38′00″ с. ш. 21°49′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1336
Pind
  • 58
Высота 30
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 36 128 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 40141
Počtan indeksad 238150–238169

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Černähovsk (ven.: Черняхо́вск, saks.: Tschernjachowsk, pol'š.: Czerniachowsk / Wystruć, litv.: Įsrutis / Černiachovskas; edel 1946. vot — saks.: Insterburg, ven.: И́нстербург) om Venäman lidn Kaliningradan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Černähovskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud prussijalaižiden Unsatrapis-žilon sijas kuti Tevtonan ordenan Insterburg-zamk-varmitez vl 1336, lopihe sen sauvomišt vl 1390. Zamkan jändused oma olmas muzejaks. Žilo lidnusenno sai lidnan oiktusid vn 1583 10. päiväl redukud. Vspäi 1860 om raudtesol'meks, «BerlinKaunas»-jono läbiti lidnad. Suren sodan aigan vn 1944 elokus lidn alištui Suren Britanijan il'mvägiden bombardiruindale, i vn 1945 21.-22. päivil vilukud Rusked Armii anasti lidnad. Nimitihe Koumanden Vaugedvenäman frontan Ivan Černähovskii-käsknikan kanzannimen mödhe.

Černähovsk šingotase koditehnikan tegimel, sömtegimištol (konservtegim, konjaktegim, vintegim), mugažo mebel'edheotand i kombisötken tegim ratas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Instruč- i Angrap- (ven.: Анграпа) jogiden ühthejoksmusen Pregolikš randoil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 84 km päivlaskmha orhal, 88 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Gusev 27 km päivnouzmha kaikil teil i Ozörsk 29 km suvipäivnouzmha orhal vai 33 km avtol.

Kaik 100 žilod da üks' raudtestancii mülüdas lidnümbrikho Černähovskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1285,75 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 449 ristitud, lidnümbrikon (edel 2016. vot — rajonan) koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 620 eläjad vl 1939 i 43..44 tuh. eläjid vll 1998−2003 (44 323 rist. vl 2002). Kaik 36 423 eläjad oli lidnas vl 2017.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,4 %, ukrainalaižed — 4,5 %, vaugedvenälaižed — 3,4 %, saksalaižed — 1,1 %, litvalaižed — 0,9 %, armenijalaižed — 0,7 %, totarlaižed — 0,5 %, čiganalaižed — 0,5 %, pol'šanmalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[3] oma avaitud lidnas: Mikoi-arhangelan jumalanpert', ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' (saudihe vll 2009−2014), časoun'. Katoline pühäpert' om olmas.

Pedagogine kolledž[4] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk