Baltiisk
| Baltiisk | |||
| saks.: Pillau | |||
 | |||
| |||
| Valdkund | |||
|---|---|---|---|
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv |
1626 | ||
| Pind |
| ||
| Высота |
10 | ||
| Aigvö | |||
| Ekonomik | |||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
| ||
| Lugud | |||
| Telefonan kod |
40145 | ||
| Počtan indeksad |
238510–238521 | ||
| - | |||
|
| |||
|
Официальный сайт(ven.) | |||
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |||
.png)
Baltiisk (Baltiiskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 2008), Venäman Baltijan laivišton päsodameribaz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1626. Se sai lidnan statusad vl 1725. Toižen mail'man sodan Rusked Armii anasti lidnad šturman jäl'ghe vn 1945 25. päiväl sulakud. Oli sauptud lidnaks nevondkundaližen aigan, nügüd' om avaitud verazmalaižile.
Baltiisk šingotase järedal meriportal i kivivoin vendal, laivankohendusel[3], sömedheotandoil da turizmal.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Baltijan meren suvižel randal, Baltiiskan sal'men randoil, Baltiiskan čirakon pohjoižes, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 40 km pohjoižhe orhal, 50 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Primorsk 11 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol i Svetlii 14 km päivnouzmha orhal (lahten kal't) vai 32 km avtotedme.
Klimat om ven meren kontinentaližen röunal. Voden keskmäine lämuz om +8,6 C°, kezakun-sügüz'kun +15..+19 C°, tal'vkun-uhokun −1..+1 C°. Ekstremumad oma −26 C° i +34 C°. Paneb sadegid 670 mm vodes, enamba elokus (75 mm), vähemba uhokus-sulakus (32..39 mm kus). Meriveden lämuz sase +16..+19 Cel'sijan gradushasai kezakus-sügüz'kus.
Kaik kaks' žilod mülüdas lidnankundha Baltiiskan ližaks: Lunino (492 rist. vl 2010) i Beregovoje (13 rist. vl 2010).
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 697 ristitud, lidnankundan — 33 202 ristitud, rajonan ühesa kümnendest. Vspäi 2002 lidnan ristitišt vajehtase 32..33 tuh. eläjid röunoiš (kaikiš suremb 33 576 rist. vl 2009). Vl 2017 kaik 33 181 ristitud elihe lidnas i 33 659 ristitud kaikes lidnankundas.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): litvalaižed — 0,4 %, saksalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,6 %.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[4] oma saudud lidnas: ph. Jurgijan meripäjumalanpert', ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert' (vspäi 2011) i jumalanpert', ph. Dimitrii Donalaižen časoun'.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Galerei
- Офицерское казино (ныне Дом офицеров флота).jpg
Laivišton oficeriden pert'
Ph. Jurgijan meripäjumalanpert' (vspäi 1991 — ortodoksine hristanuskond), vn 2017 nägu
- Baltiysk - Harbour and boats 2.jpg
Laivad meriportas (2021)
Baltijan laivišton muzei (2017)
Baltiisk-päraudtestancijan sauvuz vl 2017
Homaičendad
Irdkosketused
 |
Baltiisk Vikiaitas |
| Kaliningradan agjan lidnad | ||
| Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk | ||