Zelenogradsk

Рувики-späi
Zelenogradsk
Zelenogradsk - View from ferris wheel, towards city center 5.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

54°57′00″ с. ш. 20°29′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1252

Pind
  • 17
Высота

3

Aigvö

UTC+2:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 16 625 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod

40150

Počtan indeksad

238530

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida
Lidnümbrikon kart

Zelenogradsk (litv.: Krantas; edel 1946. vot — Kranc, saks.: Cranz) om Venäman kurortine lidn Kaliningradan agjan lodehes. Se om Zelenogradskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud kuti Prussijan kalanikoiden Pillkoppen-külä («mererandaline lidneihut» prussijan kelespäi). Vl 1282 Prussijan Kranta-Krug-žilo («traktir randal» prussijan i saksan kelišpäi) vajehti sidä, sijazihe ten Klaipedannoks augotišel Kuršan čirakodme. Vspäi 1283 ristankandajiden ordenan lidnuz oli olmas, vaiše puine aluz jäi sišpäi. Vl 1816, konz 300 ristitud elihe žilos, saudihe ezmäižid kül'bendsijid, i Kranc kätihe rekomenduidud kurortaks.

19. voz'sadan keskes Kranc kätihe kunigahan kurortaks (1844) da sid' lidnaks. Raudte tuli lidnha Königsbergaspäi vl 1885, i tulijoiden samha lebud lugu ližadui äjan. Om kaičenus äi vanhid saksan pertid.

Zelenogradsk šingotase Kaliningrad-lidnan eläjiden kurortaks[3] i maižanduzrajonan keskuseks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Baltijan meren suvižel randištol, koume metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kuršan čirakon augunno. Matkad Kaliningradhasai om 25 km suvhe elektroraudtedme vai avtol.

Klimat om ven meren kontinentaližen röunal. Heinkun keskmäine lämuz om +17 C°, vilukun −3 C°. Paneb sadegid 800 mm vodes, enamba kezal. Meriveden lämuz sase +16..+17 Cel'sijan gradushasai keskmäras.

Kaik 111 žilod mülüdas lidnümbrikho Zelenogradskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 2016,49 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 026 ristitud, lidnümbrikon (edel 2016. vot — rajonan) nell' ühesandest, rajonan — 32 271 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 15 493 ristitud elihe lidnas i 35 754 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): uzbekalaižed — 0,9 %, litvalaižed — 0,5 %, azerbaidžanlaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[4] om lidnas, enččes katoližes i lüteranižes sauvusiš: Sündun Toižetamižen i ph. Ondrijan Ezikuctud.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk