Mamonovo

Рувики-späi
Mamonovo
RIAN archive 942200 Border guards of the Federal Security Service pursuing trespassers of the maritime boundary during exercises in Kaliningrad region.jpg
Герб
Герб

54°28′00″ с. ш. 19°56′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1301

Pind
Высота

15

Aigvö

UTC+2:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 8314 чел. (2021)[3]
Lugud
Telefonan kod

40156

Počtan indeksad

142715

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida

Mamonovo (ven.: Мамо́ново, saks.: Mamonowo, pol'š.: Mamonowo / Święta Siekierka; edel 1947. vot — Hailigenbail' (saks.: Heiligenbeil «pühä kirvez», ven.: Хайлигенба́йль)) om Venäman lidn valdkundröunanno, Kaliningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Mamonovon lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1314 kuti Hailigenštadte prussijalaižiden puižen lidnusen sijas. Vspäi 1344 nimitihe Hailigenbail:ikš. Kivižen kirhan (vspäi 1349) jändused oma kaičenus tähäsai. Žilo sai lidnan statusad vl 1946.

Udesnimitihe vn 1947 25. päiväl heinkud Suren sodan vägelaižen, NSTÜ:n vägimehen Nikolai Mamonov-käsknikan kanzannimen mödhe, pölištui vn 1944 redukus necen žilon šturman aigan.

Mamonovo šingotase kalanümbriradmižel i kontrol'punktoil valdkundröunanno.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Baltijan meren Kaliningradan lahten randpolel, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Branevo (Pol'šanma) 10 km suvipäivlaskmha, Laduškin 22 km pohjoižpäivnouzmha kaikil teil i Baltiisk 20 km pohjoižhe lahten kal't. Avto- i raudtekontrol'punktad oma läz lidnad Pol'šanman röunal, se om kahtes kilometras suvhe lidnaspäi.

Klimat om ven meren kontinentaližen röunal. Voden keskmäine lämuz om +7,4 C°, kezakun-elokun +16..+17 C°, tal'vkun-uhokun −1..−4 C°. Meriveden lämuz sase +18..+20 Cel'sijan gradushasai kezakus-elokus.

Kaik nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Mamonovon ližaks. Lidnümbrikon pind — 106,13 km². Se röunatab Bagrationovskan lidnümbrikonke i Pol'šanmanke.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 761 ristitud, lidnümbrikon — 7 957 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 631 eläjad vl 1939, Suren sodan jäl'ghe — 8 100 rist. vll 1996−2001 i 8 105 rist. vl 2014. Vl 2017 kaik 8 056 ristitud elihe lidnas i 8 247 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): saksalaižed — 1,2 %, mordvinalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,4 %.

Ortodoksizen hristanuskondan Jumalannägundan jumalanpert'[4] om sätud vanhas saksan sauvuses vll 1995−2005.

Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas Kaliningradas.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk