Äipäiv

Рувики-späi

Äipäiv om üks' hristanuskondan kaikid amuižiš da surembiš praznikoišpäi i kaikid suremb pühä vepsläižil. Praznuitas Iisusan Hristosan eläbzoitust I voz'sadal meiden erad Suren (Pühän) Nedalin pühäpäivän.

Iisusan Hristosan eläbzduz. Jumalan tulend adhu. Anonimižen pirdajan pühänikjumalaine (1408−1410).

Jumalanpertiš

Äipäivän praznuičendan päiv kaiken vajehtase, pidetas se kevädel, ezmäižen pühäpäivän täuz'kudmaižen jäl'ges. Päiv erigoitase katoližes da ortodoksižes jumalanpühäpertišpäi. Praznik zavodiše pol'öl pühäkodiš: rahvaz sädab hristosuindad vasttuses, pajatab loičendoid, sid' kävub ümbri pühäkodiš.

Äipäiv pidetas 40 päiväd ortodoksižes pühäpertiš da 50 päiväd Päivlaskmman hristanuskondas.

Oigenduz sur'il'maha

Praznuičend jätktase sil-žo päiväl kanzas ühthižel pühästolal, rahvahan guleindoil. Södas edelpäi pühätadud kanamunad. Ezmäi todas ned pühäkodihe, sid' lahjoitas heimolaižile, susedoile, pakičijoile. Om mugoine vero, miše anop' lahjoičeb vävule 100 munad.

Mugažo kävutadas munad vändoiš. Ozutesikš, mehed voibišteleba mujutadud muniden iškendas da muniden turutandas. Turutadas munid mägeihuzidme vai pit'kid laudoidme, edeližen munan sordandan metonke. Vägestai sab sortud munan.

Čibud oma bobuštuseks norišton täht Äipäivän aigan. Pandas niid irdale vai tanhoile. Čibud oma sured, voib išttas niile videle vai kudele ristitule. Neiččed pajataba čibuden hätkeližid pajoid.

Äipäiväha sidodud vepsläine muštatiž

  • Äipäiv sanui: minun täht soba hot' kulu da puhtaz. Stroičanpäiv sanui: a minun täht soba hot' pautnasine da uz'.

Homaičendad