Sterlitamak
| Sterlitamak | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 53°38′00″ с. ш. 55°57′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1735[1] | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 150 | ||||
| Aigvö | UTC+5:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 3473 | ||||
| Počtan indeksad | 453100 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Sterlitamak (ven.: Стерлитамак [stʲɪrlʲɪtɐˈmak], bašk.: Стәрлетамаҡ / Stärletamaq [stær.ˌlɪ̞.tɑ.ˈmɑq] «Sterlin jogensu», tot.: Стәрлетамак, čuv.: Çтерлĕ) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, mugažo Sterlitamakan rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1930 (ei mülü sihe).
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud Savva Tetüšev-torgovanan taričendan mödhe vodel 1766 kuti Aškadaran valdmad i Sterlitamakan solvaldmad (ven.: Стерлитамакская солеводная пристань) tomha solad Ileckaspäi Keskuzvenämaha. Vl 1781 sai makundan lidnan statusad, mülüi Orenburgan gubernijha. Vozil 1920−1922 oli Baškiran avtonomijan pälidnaks.
Sterlitamakan ižandusen päsarakod oma himine, kivivoihimine, mašiništonsauvomine (tömašinoiden tegim, vagonoiden kohenduz), sauvond da sauvondmaterialiden tehmine (cement), sömtegimišt (spirtkombinat, oludtegim, leibkombinat, kaks' maidkombinatad, lihan edheotandad).
Geografijan andmused
Lidn sijadase Vaugedjogen hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 120 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtedme. Sädab aglomeracijad lähižidenke Salavat- i Išimbai-lidnoidenke.
Sterlitamak om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Raudte jagab lidnad päivnouzmaižhe i päivlaskmaižhe palaha, om kahesa mikrorajonad kaikuččes palas, kaik niid om 16.
Eläjad
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 273 486 ristitud, lidnaglomeracijan läz 600 tuhad ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 280 233 eläjad vl 2017.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 49,5%, totarlaižed — 23,9%, baškiralaižed — 15,8%, čuvašalaižed — 5,3%, ukrainalaižed — 1,9%, mordvinalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,1%.
Edeline lidnümbikon Administracijan pämez' oli Vladimir Kulikov (sügüz'ku 2016 — reduku 2021).
Transport
Trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da rel'sobusad ühtenzoittas lähižidenke järedoidenke lidnoidenke.
«Uf — Orenburg»-avtote ümbärdab lidnad da Salavatad päivlaskmaspäi. Sterlitamak-raudtestancii om olmas vspäi 1934.
Galerei
- Здание филиала УГНТУ в г. Стерлитамаке.jpg
Ufan valdkundaline kivivointehnine universitet — Sterlitamakan filial (2010)
- Городской дворец культуры Стерлитамака.jpg
Lidnan kul'turkeskuz (2017, ende «Kaučuk»-kompanijan kul'turkeskuz)
- Sterlitamak-Arena 2.JPG
Fizkul'turine «Sterlitamak-Arena»-tervehtamižkompleks (2015)
- ТРЦ СитиМолл.jpg
«SitiMoll»-torguimižbobuštuzkeskuz (2021)
- Стерлитамак, площадь перед жд вокзалом.JPG
Sterlitamak-päraudtestancijan sauvuz da torg senno vl 2014
Irdkosketused
- Lidnümbrikon Nevondkundan oficialine sait (sovet.sterlitamakadm.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon Administracijan oficialine sait (sterlitamakadm.ru). (ven.)
| Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf | ||