Birsk
| Birsk | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 55°25′00″ с. ш. 55°32′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1663 | ||||
| Высота | 160 | ||||
| Aigvö | UTC+5:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 34784 | ||||
| Počtan indeksad | 452450–452455 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Birsk (ven.: Бирск, bašk.: Бөрө, tot.: Бөре, nitmar.: Пӱрӧ) om Venäman lidn Baškortostanan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Birskan rajonan administrativine keskuz vs 1930 elokun 20. päiväspäi da sen üks'jäine lidn, mugažo Birskan lidnankundan keskuz.
Istorii
Ezmäine eländpunkt mainitase vl 1555 kuti Arhangel'skoje-külä. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti venälaine lidnuz, se oli polttud baškiralaižiden vasthalibundan aigan (1662−1664) Arhangel'skoje-külän sijas. Vl 1774 Salavat Julaevan sodaväged poltiba sidä tošti, no udessaudihe küläd. Vspäi 1781 külä kändihe lidnaks. Šingotihe kuti ümbrišton torguind- da openduzkeskuz.
Birskan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (maploduiden kuivateztegim, maidtegim, etilspirtan da vodkan tegim, leibän edheotand), sauvondmaterialiden pästand (savič).
Geografijan andmused
Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal sen alajoksmuses (Kaman bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 80 km suvhe orhal vai 100 km avtotedme.
Kaks' küläd mülüdas lidnankundha Birskan ližaks.
Eläjad
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 635 ristitud (rajonan seičeme kümnendest), lidnankundan — 43 572 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 53,6%, totarlaižed — 16,8%, baškiralaižed — 14,6%, marilaižed — 13,1%, toižed rahvahad — 1,9%.
Islaman pämečet' om saudud lidnas vodele 2001, mugažo istorine mečet' om kaičenus. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma avaitud: Pühän Stroican päjumalanpert' (letihe vll 1835−1841) i kaks' udessündutadud jumalanpertid, niišpäi üks' ph. Stroican naižjumalankodiš.
Professionaližen opendusen aluzkundad: kooperativine tehnikum[3], mediciniž-farmaceftine kolledž, Ufan üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad.
Lidnankundan Administracijan edeline pämez' om Oleg Osincev (semendku 2018 — reduku 2021).
Galerei
- Соборная.jpg
Pämečet', vn 2021 nägu
- Главный корпус Бирского филиала БашГУ.jpg
Baškirijan valdkundaline universitet, Birskan filialan päkorpus (2004)
Homaičendad
Irdkosketused
| Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf | ||