Beloreck

Рувики-späi
Beloreck
bašk.: Белорет
Beloret square.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

53°58′00″ с. ш. 58°24′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1762

Pind
  • 41
Высота

500

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 64 525 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

34792

Počtan indeksad

453500

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida
Fail:Beloretsk Mosque2.JPG
Vanh mečet', vn 2010 nägu

Beloreck (Baškortostanan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Beloreckan rajonan da lidnankundan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1762 kuti Beloreckii tegim (ven.: Белорецкий завод) samha raudad lähevenujas kivendospäi (kaks' löudmižsijad) metallurgijan mahtusel, om nimitadud venäkel'žen jogen nimitusen mödhe Venäman Berg-kollegijal. Žilo sai lidnan statusad vl 1923 nügüdläiženke nimenke. 21. voz'sadaspäi tegimen pätegend om teraraudvanuimen da terazkervačuiden pästand.

Beloreckan ižandusen päsarakod oma raudan metallurgii i metalltegesiden pästand (punotišed, veskad), sömtegimišt (leibänkombinat, argvoisagudkombinat, lihakombinat), sauvondmaterialiden tehmine (mecan ümbriradmine, raudbetontegesiden tegim).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Vaugedjogen molembil randoil i Suviuralan pautkil, 500 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Padosein om saudud lidnan keskuses Vaugedjogel, se röunatab Beloreckan uitad (vezivaradint). Matkad Ufahasai om 245 km lodeheze. Lähembaine järed lidn om Magnitogorsk 90 km suvipäivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +2,4 C°.

Beloreck om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 68 806 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 75 tuhad eläjid vl 1987. Lidn otab kaks' koumandest rajonan ristitištos.

Rahvahad (2010): baškiralaižed — 18,9 %, totarlaižed — 8,6 %, toižed rahvahad — 2,9 %.

Islaman «Žamig»-pämečet' i vanh pühäpert' oma olmas lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma avaitud: ph. Stroican jumalanpert' i kaks' časounäd. Niiden ližaks Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' om sauvomas vspäi 2000.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Beloreckan metallurgine, pedagogine i medicinine[3] kolledžad, Baškirijan arhitekturan da sauvondan kolledžan filial (ende Beloreckan sauvondan kolledž), üläopendusen aluzkundoiden koume filialad (Magnitogorsk, Uf).

Edeline lidnankundan pämez' om Sergei Poläkov (reduku 2013 — kezaku 2020).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Uf