Davlekanovo

Рувики-späi
Davlekanovo
bašk.: Дәүләкән
Вид с торца.JPG
Герб
Герб
54°13′00″ с. ш. 55°02′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv XVIII век
Высота 110
Aigvö UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 21 834 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 34768
Počtan indeksad 453400–453409

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Mečet' (bašk.: Дәүләкән йәмиғ мәсете), vn 2021 nägu

Davlekanovo (ven.: Давлека́ново, bašk. i tot.: Дәүләкән) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Davlekanovon rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud külähä vozil 1730..1750, nimitihe Davlekan Sirtlanov-manpidajan nimen mödhe. Saudihe «Samar — Zlatoust»-raudtekeskust külän ümbrištos 19. voz'sadan lopus, i maižanduzrajonan keskuz šingotaškanzihe villän vendpunktaks. Vozil 1917−1924 Davlekanovo oli lidnan statusanke, no kadoti sidä ižandusen krizisan i ristitišton polendusen tagut. Vl 1928 kätihe radnikžiloks. Vspäi 1942 Davlekanovo om lidnan statusanke tošti.

Davlekanovo šingotase mašiništonsauvomižel (vaumičemha kivivoid samižen jäl'ghe, lämbitimed, päčid i poltimed, avtomatizacijan sistemad, elektrolaudad, transformatorad), sömtegimištol (jauh, sagud), sauvondmaterialiden tehmižel (torviden tegim, bazal'tlämuzizoläcii, vändoiden lavuded lapsiden täht), kengiden edheotandal, rahvahanpramozloil (kourad, punleiktand, kumisan tehmine).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Döm-jogen hural randal (bašk.: Дим vai Күгиҙел, Vaugedjogen hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufhasai om 82 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 106 km avtotedme vai raudtedme.

Davlekanovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 073 ristitud, rajonan koume videndest. Vspäi 1996 ristitišt om 23..24 tuhad eläjid, kaikiš suremb oli 24 900 eläjad vozil 2000−2001.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 47,1%, baškiralaižed — 26,0%, totarlaižed — 17,9%, ukrainalaižed — 4,4%, čuvašalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,3%.

Islaman kaks' pühäpertid oma avaitud. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Počajevan jumalaižen jumalanpert'[3] om letud.

Professionaližen opendusen neniden aluzkundoiden koume filialad ratas lidnas: Belebein mehanizacijan da elektrifikacijan kolledž, Baškiran arhitekturan, sauvondan i kommunaližen ižandusen kolledž[4], Ufan tehnologine tehnikum.

Homaičendad

Irdkosketused



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf