Spas-Demensk

Рувики-späi
Spas-Demensk
Church of the Transfiguration in Spas-Demensk.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
54°24′35″ с. ш. 34°01′08″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Высота 226
Eläjad
Eläjad
  • 4569 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 48455
Počtan indeksad 249610
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Spas-Demensk-raudtestancii vl 2014

Spas-Demensk (ven.: Спас-Де́менск) om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan päivlaskmas. Se om agjan kaikiš päivlaskmaižemb lidn, Spas-Demenskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Suren Litvanman ruhtinazkundan aigkirjas vl 1446 kuti Demen-volost' (ven.: волость Демена). Vl 1818 ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen kivine jumalanpert' om saudud, i nimitaškanzihe žilod Spas-Demenskoje. Vl 1855 kändihe sijaižeks. Vspäi 1917 om lidnan oficialiženke statusanke, makundan keskuz vn 1921 keväz'kuspäi. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (4. reduku 1941 — 13. eloku 1943).

Spas-Demensk šingotase omblendfabrikal, sömtegimištol (argvoin i saguden tegim, konditerine fabrik[3]), mechozal, šebnän da letken samižel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Bolv-jogen üläjoksmusen hural randpolel (ven.: Болва 213 km pitte, Desnan hura ližajogi), 225 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskan agjhasai om 20 km päivlaskmha i pohjoižhe, Kalughasai om 144 km päivnouzmha orhal, 180 km avtotel vai 190 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Mosal'sk 62 km päivnouzmha orhal vai 94 km avtotedme, i Kirov 42 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal, 69 km avtotedme vai 60 km raudtedme. Spas-Demensk-stancii radab lidnan keskuzpalan pohjoižes vspäi 1899, «SuhiničiSmolensk»-raudtel.

Spas-Demensk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 13,69 km².

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 4 232 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 896 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 119 eläjad vl 1970.

Rahvahad (2010): venälaižed — 94,5 %, toižed rahvahad — 5,5 %.

Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund radab Kirov-lidnas.

Homaičendad

Irdkosketused



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus